Eesti malelukku jäädvustas Raud ennast kuldsete (või pronksiste) tähtedega eelkõige ilmselt kuulumisega Eesti truiumfaalsesse olümpiameeskonda 1939a Buenos Aireses. Isiklikult minu jaoks on ta lisaks teistele partiidele meelde jäänud veel ühe 1929 aasta partiiga, kus ta raskes seisus võitis ülimalt teravmeelse nipiga verinoort Pärnu meistrit.
Nagu me teame jäid Raual oma võimed täielikult avamata. Karm reaalsus sundis teda jäämagi pärast olümpiat Argentiinasse ning seal tema elu- ja mängijatee kahe aasta pärast lõppes. Et parimatel Eesti mängijatel oma täielik potentsiaal avamata jääb, tundub üldse mingi kummalise ja nukra ajaloolise seaduspärasusena...
Kui viimasel mõnel aastal olid Raua memoriaali korraldamisel ees mitmed möödapääsmatud ja kuntslikud tõkked, siis nüüd tulid viljandlased tagasi. Ja nad tegid seda muljetavaldavalt!
Kohal oli reaalselt kogu Eesti maleparemik. Eesti olümpiakoondisest ei puudunud mitte keegi peale kapten Kalle Kiige. Arvestatav oli ka naiste esindatus, oli ju osalemas valitsev Eesti naiste meister ja olümpiakoondislane Tuuli Vahtra.
Turniir toimus linna südames spordihoones, kus mängutingimused olid väga head. Male ja maletajate kohalolekust andis teada spordihoone juures olev suur plakat, millel oli nii värvikust kui sisu.
Häid sõnu võib öelda ka elamistingimuste kohta. Ainus asi, mille kohta näiteks Normunds Miezis märkuse tegi, oli halb ilm. Aga no millal varem lätlased kõigega rahul on olnud?
Turniiri avasõnad ütles Viljandi juurtega põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja seepeale võisidki 52 osavõtjat alustada malelise loominguga.
2 esimest vooru olid ajakontrolliga 25 minutit + 10 sekundit käigu eest. Viimased viis vooru 45 minutit + 30 sekundit käik. Kõige iseloomulikum punkt reeglites oli aga see, et võit andis 3 punkti, viik ühe ja kaotus null. Kahtlemata on korraldajad paadunud jalgpallifännid ja panid maletajad mängima sama punktisüsteemi järgi, mida kasutatakse ka samal ajal alanud jalgpalli MM-il. See on väga huvitav! Niikaua, kuni tribüünidel mängu ajal vuvuzelad ei kõla, on kõik OK!
Tegelikkuses usungi, et sellisel punktisüsteemil on perspektivi küll ja õigel ajal õiges kohas sobib ta väga hästi. Kaks suurmeistrit istuvad omavahel mängima ja teevad viigi, järgmises voorus veel ühe viigi teise suurmeistriga. Samal ajal mõni tubli maletaja 500 punkti madalama reitinguga saab ühes voorus õppetunni, aga järgmises võidab pingelises mängus endaga võrdset maletajat. Kes nüüd ees on?
Esimeselt viielt laualt toimusid otseülekanded internetti. Loodetavasti kasutasid malesõbrad, kes ise kohale tulla ei saanud seda teenust aktiivselt, sest vaatamist ikka oli minu arvates.
Turniiril startis raketina Läti esinumber Normunds Miezis. 4 vooruga oli ta kogunud...12 punkti! Sellise sprinteri vastu on raske saada. Mina olin teises voorus teinud kohustusliku viigi Kortšaginiga, kuid teised partiid olin võitnud. Neljandas voorus oli seejuures vaja mustadega jagu saada Ülar Laugust, mis nagu lugejad teavad, ei ole kerge ülesanne.
Õhtuses voorus seisis siis mul ees partii Miezisega. Üks turniiri peasüüdlasi, Toomas Valgmäe küsis minu käest enne vooru algust, et kas mul pärast eelmist pingelist partiid veel püssirohtu alles on. Pidi olema. Tegelikult oli mul Normundsit üllatada paari kingitusega kodusest laboratooriumist.
Miezis mängis avangut tüüpiliselt kiiresti ja tunde järgi. Malelise hinnangu kohaselt oli mul avangust väljudes soliidne ülekaal. Siis ühel hetkel näis mulle, et kvaliteedi pseudokahing on krooni asetamine valge strateegiale. Miezis aga mõtles, et milleks mängida enammaterjaliga kui saab mängida vähemviguriga. Ilmselt teadis temagi, kelle memoriaalile ta tulnud oli ja Ilmar Raua partiid olid läbi uuritud. Igatahes õnnestus tal üle kogu laua peale sättida omapärane Läti müür ja enamodast ei olnud mul mitte vähimatki kasu - laual oli positsiooniline viik!
Mis siis ikka, lätlast tuli õnnitleda suurepärase loomingulise saavutuse puhul ja keskenduda viimasele kahel voorule.
Eelviimases voorus võitsin viljandlast Tanel Kuldseppa, kelle nii kõrgel olemine võis mõnele ehk tunduda üllatusena. Ma ei tea, mulle mitte nii väga. Miezis sai samas voorus jagu Olav Sepast. Kas saab veel kuidagi teda kinni püüda?
Viimase vooru kuumad paarid olid Miezis-Seeman ja Sepp-Külaots. Neist esimene lõppes kiire suurmeisterliku viigiga (mulle praegu ehk ainult üks taoline meenub sellelt turniirilt). Teisel laual ei rahuldanud aga viik ei mind ega Olavit. Mõlemad ihaldasime rammusat kolme punkti.
Avangu tulemusi selles partiis hindan ma hiilgavaiks. Õnnestus luua irratsionaalne seis, mis nõudis vastaselt ajakulu. Olav võttis vastu etturiohvri. Mina sain aga vastukaaluks kaks nõelteravat oda ja igavese initsiatiivi.
Siis aga ei suutnud ma tegutseda kõige otsustavamalt ja Sepa visad vastused kriitilistel hetketel muutsid seisu objektiivselt võrdseks. Materjal oli redutseeritud, aga siiski püüdsin kõigest väest veel pinget hoida. Aega oli mõlemal vähe ja ega see pinge kuskile ei kadunud.
Kaks oda tegid lõpuks oma töö ja sain kätte küsitavale reidile suundunud hobuse. Aga seiklused olid võibolla alles poole peal. Järelejäänud vähene etturite arv ja „vale värvi nurk” püstitasid tehnilisi probleeme, mis muudkui paisusid.
Lõpuks sisenesime lõppmängu L+O vs L. Vanker ja oda vankri vastu on olulised praktilised šansid. Aga lipp ja oda?? Olav arvas alguses, et edasimängimine on huumor ja pakkus pärast paari käiku viiki. Siiski oli imelik viiki leppida enamviguriga seisus, kui juba nii kaugele on tuldud. Ma teadsin, et mõned aastad tagasi võitis Širov Kožulit lõppmängus L+R vs L. Käesoleva lõppmängu kohta minu mälu varasemaid näiteid välja ei filtreerinud.
Selgus, et ka siin on praktilised šansid olemas. Ka kell tegi oma halastamatut tööd ja kriitilisel hetkel läks Olav kuningaga valele ruudule...
Olav Sepp - Kaido Külaots
44. Ilmar Raua memoriaal, juuli 2010
Kas seda seisu on võimalik võita? On küll! 1. Kd3 Lf3+ 2. Kc4 Lc6+ 3.Kd3 Lf3+ Kasulik võte. Aega tuleb juurde ja valgele antakse võimalus eksimiseks. 4. Kc4 Le4+ 5. Kb3 Ld3+ 6. Ka4 Le4+ 7. Kb3 Lb1+
Arvasin partii ajal ja vahetult pärast seda, et valge pidanuks minema kuningaga varem üles. Tegelikult ootab kriitiline hetk veel ees. Nalimovi sõbrad võivad teada anda, kui midagi muhedat leiavad. 8. Kc3 Ob4+ 9. Kd4 Lb2+ 10. Ke4 Lc2+ 11. Kf3 Ld3+
Siin me oleme. See ongi kriitiline seis! 12. Kg2? Olav läks kuningaga instinktiivselt valele väljale. See on aga otsustav viga. [12. Kf2! Oc5+ 13. Ke1! Siin peaks objektiivselt viik olema]
12... Le4+! Ainuke. 13. Kf2 Oc5+ 14. Kg3 Le1+
Alguses võis olla suhteliselt keeruline ennustada, et probleemid võivad tekkida mööda g-liini. 15. Kh2 Od6+ 16. Kg2 Le2+ 17. Kg1 Oc5+ 18. Kh1 Lf1+ 19. Kh2 Od6++ Väga sümpaatne maleline geomeetria! 0-1
Jagasin niimoodi Miezisega esikohta, parem buchholz andis kõige suurema karika lätlasele. Kolmas oli Aleksander Volodin, neljas Tarvo Seeman ja kahel viimasel auhinnalisel kohal tagant suure hooga tulnud Oleg Krivonossov ja Jüri Holvason.
Lõpetuseks ei jää üle muud kui tänada kõiki korraldajaid, toetajaid ja üldse kõiki, tänu kellele selline suurepärane turniir teoks sai!
Kaido Külaots
Posts
14 comments:
Jätab natuke propaganda mulje see tekst...
Turniiri korraldas väga hea meeskond, kes suutis ülesandeid omavahel edukalt jaotada. Kõige suurem organiseerimistöö lasus vaieldamatult Gert Elmastel, kelle panus on teenimatult on jäänud tähelepanu ja tunnustuseta.
Toomas Valgmäe
Väga hea lugemine, aga ühele asjale vaidleks vastu - naiste esindatus oli arvestatav. Ainult üks heal tasemel mängija ju oligi. See ei ole minu meelest arvestatav, aga see selleks.
mul on kahju, et ma ise osaleda ei saanud. olid mõned asjad, mdia ümber tõsta ei saanud ja mingil osal mängis kaasa ka hirm, et ma olen veel sandim kui tavaliselt.
aga nii palju kui kuulnud olen, oli väga hea turniir. loodan, et mõnel järgmisel korral saan ka ise osa võtta.
Väga ilus lõppmäng. Külaots on ikka suur meister.
16.käik mustal on valesti kirjutatud Oe2 peab olema Le2
Tähelepanelik kommenteerija :)
Parandatus sisse viidud.
Näpukas "kuntslikud tõkked"
Vaadeldaja kalender tahab vist uuendamist.
Jh, mulle ka paistab nii..
Ma ise ka märkasin hiljuti, aga leidsin alles täna momendi selle tegemiseks. Ja kõik kommentaarid mitte kirjas olevate (male)sündmuste kohta endiselt oodatud.
Läkski meelest kommenteerida. Minu arvates samuti väga hea turniir. Sai Viljandis mõnda uut asja katsetatud.
Punktisüsteemil on kindlasti omad plussid ja miinused. 3 1 sunnib osalejaid võidule mängima ehkki olemuselt on male viigiline mäng. /Jalgpall ei ole :-) / Seega on partiide kvaliteet kehvem. Kuigi MM-l sellist süsteemi kasutada ei saa, tegi see Raua turniiri kindlasti huvitavamaks. Võideldi isuga.
LIVE ülekandeid tehti Viljandis esimest korda. Suur ettevõtmine, aga eks seda oli ka arvata. Korraldajad ja abimehed said väga hästi hakkama. Virisejad tehke paremini.
Viimaste aastate üks tugevamaid turniire Eestis.
Tänan
Tore lugeda, et saalisolnutele ülekanded 5-lt laualt meeldisid.
Ülekanded 5-lt laualt? Ainult 4 lauda oli.
Ahjaa, 1 tähtis fakt läks meelest. Üks osalejatest kurtis, et tema ei näe nii madalalt kõiki ruute laual. Seepeale muretses peakohtunik baaripuki ja järgnevad voorud mängis malehuviline oluliselt kõrgemal kui teised.
Tore, et Kaido kirjutas artikli, nüüd teised ei pea :-)
Post a Comment