Hillar Kärner: Mina olen positsionäär! IV osa

Jätkub jutuajamistesaaga Hillar Kärneriga

NK: Aga äkki jagad muljeid sellest viimasest Saaremaa turniirist? Seeniorite omast.
HK: Seal seeniorite turniiril oli, oli nii, oma mängu kohta nii palju, et kaks esimest partiid võitsin, kolmandas voorus seda vääratust ma näitasin, Olde vastu. Oskasin kahe käiguga, võib-olla vähemalt võrdse seisu ette toppida. (Partiisi saab näha siin, Hillar räägib sellest, et ei märkanud lõpus oda kaksiklööki, pärast vankrite vahetust.) Nii ja siis tegin seal viike ja kedagi vahepeal võitsin ja lugu oli nii, et viimases voorus oleks ma partii võitnud, siis ma oleks jaganud esimest-teist kohta.
NK: Ja sul oli tegelikult võiduseis, kahe käiguga.
HK: Või esimest-kolmandat. No ühesõnaga tekkis jah, sel hetkel kui pakkusin viiki, võisin talt viguri võtta kahe käiguga (g7-g5 ja g4). See on lihtsalt hämmastav. Seda ma ei mäleta, et ma nisukest asja oleks mööda lasknud. Taktika. Tal kunagi ütles mulle, et ma peaks teravaid avanguid mängima. Vanaindiat ja nii edasi. Et olen taktikaline mängija. Olgugi, et ma ise olen ennast pidanud positsionääriks!
NK: Jah täpselt!
HK: Huvitav, et Tal arvas just nii...
NK: No eks sa ole Tali ka võitnud ju teravates mängudes ja nii...
HK: No temaga on, noh, nii, et ninaotsad märjad koguaeg, kui Taliga mängid. Pole lihtne mängida. Geeniust ületada tead, aga see...
NK: Eestis on sul küll reputatsioon, et hästi positsiooniline mängija, tihti on nii, et sul on ratsu oda vastu mingis lõppmängus, siis näed, et Kärner on oma sõiduvees, jah?
HK: Jah, ma ise pean ennast positsionääriks. Mulle on eluaeg etüüdid ja lõppmängud meeldinud. Ja eks sealt kuskilt tekib see vaist ka sisse. Aga jah, et Tal ütles nii, et mina pean teravamalt mängima. See oli fantastiline. No muidugi terava mängu üks pluss on see, et ei jää kunagi tukkuma, et nagu kogu aeg oled pinge all.
NK: Jah, ja vastane võib rohkem eksida ju.
HK: Jah. Aga kui sa...
NK: Kala ei saanud seekord!
HK: Anna talle teine õng ka. Kui saab, saab korraga kaks kala.
Keku: Ma ei saa ühegagi kätte, mis sa kahest räägid.
HK: Kaks on ikka kaks.
NK: Kaks pead on ikka parem kui üks. Kaks õnge on ikka parem kui üks.
HK: Meil oli, selle Maletajaga (mul on maletaja nimi teada, aga igaks juhuks jätan selle avaldamata - NK). Maletaja tütar. Niuke lugu oli, et kui vana ta oli, nii kolmkümmend-kolmkümmend viis, oli juba natuke rohkem, kui viimane taks. Ja järsku ühel päeval abiellus. Ühe ajakirjanikuga, kes mängib ise malet. Nimi ei tule mul meelde. (ka see nimi on mulle teada - NK). Ta võis mingi 35 olla jah. Mees on, nagu öeldakse, pisike ja kõhna ja ta on nagu hea mürakas eit. Viisakalt öeldes. Ja lugu oli nii, et aasta hiljem sünnitas lapsed - kaks poissi. Korraga kaksikud, kurat! Vaata, mis sealt tuleb! Mul tuli selle õngeridvaga meelde, et kaks ritva on kaks ritva, et kui ühte ei võta, võtad teise. Mille terviseks me võtame?

Allpool järgnevat juttu ei soovitata lugeda alaealistele ja karsklastele.

NK: Oota, ma võtan herneid ka siia juurde.
HK: Anna talle ennem. Võta lusikaga herneid ja paku temale. Ma ootan, natuke võib võtta. Tuju tõstmiseks.
NK: Tahad limonaadi Keku?
Keku: Kas koksina ei saa?
HK: Proovige natuke ja kui ei kõlba siis (okei, see jutt edasi ka väga ei sobi siia).
Ja teine asi, võib sinna pärast panna, hulka panna, lahjendada. Noh, ole terve. Kalastajate terviseks. Ja autojuhtide terviseks.
NK: Herneid ka?
HK: Täname. Mais on hea. Mais on väga hea. Viimane kord, kodus viib keele alla! Kaks päeva sõime. Need on täitsa head küpsised. Need on, pagana, paprika küpsised. (Reklaami ka - Paprica Tuci küpsised). Võtab limonaadi maitse ära. Ma võtsin paprika omad, et võtaks limonaadi maitse kohe ära. Aitäh. Läbi võtab see palavus. Tunned kohe, et pea on uimane ja...

Jätkub...