Kaido Külaots: 11. Tradewise Malefestival Gibraltaril

Tänasel päeval võib julgelt öelda, et Gibraltaril toimuv Tradewise Masters turniir on maailma tugevaim open. Varem pakkus sellele tiitlile tõsist konkurentsi venelaste Aeroflot open, aga alates käesolevast aastast muutub tolle turniiri formaat kergemaks, Moskvas mängitakse nüüd kiirmalet.

Gibraltar aga meelitab endiselt kohale maailma tippsuurmeistreid, keda lahtistelt turniiridelt nö lihtrahva seast muidu leida väga raske. Seekordki võis osalejate seast leida terve rea tippsuurmeistreid või suurmeistreid, kes on malemaailma tippu mingil hetkel kuulunud. Nagu alati, oli kohal ka suur enamus naiste male absoluutsest tipust. Lisaks peaauhindadele freerollivad naised ka väga kopsakatele eriauhindadele.

Eesti seltskond, kes seekord osales, oli väga esinduslik. Peale minu võtsid Euroopa ühte lõunapoolsemasse punkti teekonna ette suurmeistrid Jaan Ehlvest ja Meelis Kanep. Samuti osales Toomas Valgmäe, kellel on meist kõige rohkem Gibraltari turniiridel osalemise kogemusi. Enamusel meist olid seoses varasemate Gibraltari turniiridega head meenutused ja suur oli tahtmine nende tulemustega midagi võrdväärset korda saata. Aga nagu Tradewise (turniiri peasponsorist kindlustuskompanii, millest ka turniiri nimi) reegel ütleb, suudab Gibraltaril stabiilselt ja ilma vaheaegadeta hiilata vaid üks mees – Nigel Short. Reitingufavoriidid olid Vassili Ivantšuk, Gata Kamski ja Michael Adams. Aga 2700+ mängijaid oli hulgaliselt veelgi. Äsja Paul Kerese memoriaali võitnud Läti kuulsus Aleksei Širov oli stardilistis alles 7. asetusega.

1.voorus kulges enamus mänge tavalise paarimisüsteemi kaasabil suhteliselt oodatult. Erandiks olid just 2 esimest lauda. Nii Vassili Ivantšuk valgetega kui Gata Kamski mustadega pidid loovutama pool punkti ca pooltuhat punkti madalama reitinguga vastastele. Sellest aga hullu ei olnud, sest tagant tulid nad seejärel suure hooga tagasi üles.

Meie jaoks oli aga esimese vooru kõige huvipakkuvam kohtumine kindlasti Toomas Valgmäe partii Aleksei Široviga. Toomas valis vastase agressiivse skeemi vastu Pircis võrdlemisi harvaesineva jätku. Nagu partiijärgses analüüsis selgus, tal ei vedanud. Seda põhjusel, et Širov oli just hiljuti seda jätku „kogemata“ analüüsinud. Visa töö viib teatavasti aga sihile ja preemiaks sai Läti kindel esinumber tabelisse esimese punkti.

Kõik Eesti suurmeistrid olid võidukad ka teises voorus. Kolmandas juhtus aga selline lugu, et kui mina ja Jaan jäime oma punktigrupis veel kindlalt esimesele poolele ja saime vastu täiesti söödavad vastased, siis Meelis oli täpselt piiri peal ja kukkus siiski napilt teise poolde. Pole aga halba ilma heata. Kolmandas voorus sai Meelis mängida esimesel laual kogu malemaailma pilkude all Michael Adamsi vastu. Tegelikult toimus ses voorus väikestviisi Inglise-Eesti maavõistlus, sest punktiste grupis võtsid üksteiselt mõõtu Nigel Short ja Toomas Valgmäe. Ma ei tea, kas ja mida Inglise superstaarid eelmisel õhtul omavahel kokku leppisid, aga igatahes alustasid mõlemad partiid käiguga 1.c4 – inglise avanguga! Short ilmselt üritas oma vastast võimalikult vara üllatada, sest hiljutisel Pühajärve händikäp turniiril oli ta Valgmäe vastu pääsenud üle noatera. Taktika õnnestus ja seekord tuli Shortil tabelisse punkt. Ja just sellest partiist algas Shorti peatamatu rühkimine kõrgustesse.

Meelis tootis aga Adamsiga vooru pikima vaatemängu. Mina olin oma partii juba ammuilma võitnud ja lösutasin kodus arvuti taga internetis, vaadates kuidas meie mees „ämblikmehe“ vastu vähemetturiga lõppmängu päästa üritab. Sellepärast Adams aga ongi ämblikmees, et sellistest seisudest on hirmus raske tema käest pääseda. Ei õnnestunud see nüüd Meeliselgi. Paraku jäi enne ajakontrolli  kasutamata väike taktika, mille järel oleksid mehed võinud kohe viiki leppida.  Kuid nii ehk naa saab täisväärtuslikust partiist maailma tippmehe vastu kindlasti midagi kasulikku välja noppida.

Järgmises, neljandas voorus aga tulid juba tõsised vastased ka mulle ja Jaanile. Mina mängisin neljandal laual mustadega Vitjugovi, Jaan kõrvallaual valgetega hiinlase Yu vastu. Enne partiid arutles Jaan, et võiks ehk „peegelmalet“ mängides Eestisse ühe punkti kindlustada. Tema ootaks niisiis ära Vitjugovi käigu, teeks selle ise ja mina ootan seejärel ära Yu vastuse Jaani laual ja kannaks selle üle oma partiisse. Mõningase kaalumise järel otsustasime selle „strateegia“ jätta mõne teise korra jaoks. Aga tegelikkuses läksid lood selles voorus tõsiseks. Nikita Vitjugovil puudusid siiamaani ehk supersäravad tulemused, aga tema väga kõrgest mänguklassist olin ma täiesti teadlik. Veel hiljuti oli tema reiting tublisti üle 2700. Kuna ta on eriti kardetav just valgetega, siis tuli positiivse tulemuse saavutamiseks kõik oskused mängu panna. Aga vastane oli sel päeval tõesti hea. Esmalt suurepärane avanguettevalmistus (ka endale ei saa ma ses suhtes suuri etteheiteid teha) ja siis edasine mäng mööda arvuti esimest liini. Sellise jõudemonstratsiooni vastu on keeruline saada. Ühest veast piisas, et partii polnud enam päästetav. Vitjugov viis selle partii läbi nagu tulevane turniirivõitja.

Järgmises voorus sai Yuga viigi teinud Ehlvest endale vastu turniiri esimese asetuse Ivantšuki enda. Jaan on Vassili vastu mänginud aastate jooksul palju tähtsaid ja vähemtähtsaid partiisid, sama võistkonna liikmetena tuldi 1988a olümpiavõitjateks. Üldskoor oli seni küll võrdlemisi kindlalt Ivantšuki kasuks, kuid selgelt kõige tähtsama, 2000a MMi otsustava partii võitis just Ehlvest. Ka seekord olid meie mehel mustadega mängides kõik võimalused olemas, kuid siis õnnestus Ivantšukil vigurite koordinatsioon taastada ja hiljem otsustav paremus saavutada.

Mina 5. voorus võitsin ja kuuendas anti mulle vastaseks ei keegi muu kui Gata Kamski. Mees, kes 1996a mängis Anatoli Karpoviga MM-tiitlile ning pärast selle matši kaotamist kadus maleorbiidilt täielikult, et taas välja ilmuda Las Vegase MMil 1999a. Pärast teise ringi kaotust hilisemale tiitlivõitjale Halifmanile saabus veel pikem paus. Aastast 2004 on aga Kamski suures malekarussellis taas sees. Ja ta on siin väga hästi taaskohanenud. 2009 jõudis ta matšini Veselin Topalovi vastu, kus selgitati maailmameister Anandi väljakutsuja. Olin valmis pikaks partiiks ja selle ma ka sain. Mustadega õnnestus avangust täiesti rahuldavalt väljuda. Kuid siis tegin psühholoogilise vea. Mulle näis, et seis on väga kindel ja vastasel puuduvad ressursid selle murdmisel. Vajusin aga liiga sügavale passiivi. Pärast ajakontrolli murdis valge väga ilusti läbi. „Passivno nelzja stojatj!“, oli Kamski õppetund partii lõppedes.

Minu võimalused kõrgetele kohtadele kustutas aga järgmise vooru traagiline partii. Mängisin noore islandlasega, kellega olin tuttavaks saanud hiljutisel Hastingsi turniiril. Caro-Cannist väljusin soliidse ülekaaluga. Siis aga hakkasin heas seisus liialt mõnulema, selle asemel, et leida jätk partii kiireks lõpetamiseks. Vastane leidis aga visasid kaitsevõimalusi ja saabus mõlemapoolne ajapuudus. Pärast kontrolli oli mul vähemvigur, kuid paar etturit selle eest. Visa heitlus jätkus kuni jõudsime lõppmängu V+R vs V+R+O, ilma etturiteta. Lõppmängu V vs V+O ei õnnestu nõrgemal poolel praktikas tihti päästa. Olgugi, et teoreetiliselt on see viik. Rusikareegel on see, et kui lisada mingis lõppmängus lauale veel paar samaliigilisi vigureid, siis muutub kaitsja ülesanne keerulisemaks. Võin küll öelda, et aega oli mul lõpus vähe, kuid mingit kaitset mul püsti panna ei õnnestunud. Kurb lõpp üle 7 tunni ja saja käigu kestnud partiile.

Samas voorus toimus juhtgrupis veidi laineid löönud partii Ivantšuk-Le Quang Liem. Ukrainlane ei olnud ilmselt rahul avangu tulemustega ja pakkus pärast oma 14. käiku viiki, mille vastane vastu võttis. Gibraltaril ei tehta numbrit kui mängija pole täpselt vooru alguseks laua taga. Küll aga oodatakse seda, et mängijad ilma kohtuniku loata enne 30. käiku viiki ei lepiks. Praegusel juhul aga vastased leppisid iseseisvalt viiki ja lahkusid mängusaalist. Kohtunike katsed neid hiljem tabada ning paluda mängu jätkata ei kandnud tulemusi, sest mängijad olid oma tubadesse sulgunud. Lõpuks saadi Ivantšuk kätte ja temaga peeti väike vestlus. Partii tulemus jäeti küll jõusse, kuid kompensatsiooniks tuli Ivantšukil samal õhtul läbi viia plaaniväline masterclass. See oli kulgenud suurepäraselt ja kogu kuulajaskond oli vaimustuses.

Head spurti tegi vahepeal Jaan Ehlvest. Pärast hõlpsat võitu 8. voorus oli ta kogunud 6 punkti. Sellega oli ta 6. koha jagamisel. Järgmiseks vooruks aga loos väga armuline ei olnud, sest mustadega tuli vastu minna meile juba tuttavale Adamsile. Musta Adamsit on raske võita ja valgele Adamsile raske mitte kaotada. Partii kestis vaid 20 käiku. Aga sellele vaatamata oli, nagu ka Kevin Spraggett oma blogis kommenteerib, tegemist huvitava partiiga. Jaan langes sellesse lõksu, et mõtles pealtnäha rahulikus seisus positsioonilistes kategooriates, kuid ühel hetkel tekkis valgel äkki taktikaline läbimurre. Pärast seda võis paraku alla anda. Ilmselt kaotas Jaan selle partiiga ka suure osa motivatsioonist ning viimase vooru ebatäpne avangukäsitlus läks samuti maksma partii. Kontosse jäigi nii 6 punkti.

Meelise jaoks oli kriitilise tähtsusega 6. vooru partii tugeva (2650)venetsueellase Iturrizaga vastu. Valge mängis avangut ambitsioonikalt ja saigi initsiatiivi. Paraku jäi tähtsatel hetkedel täpsusest puudu ja paremus kaldus mustale. Seda ümber pöörata ei õnnestunud. Edasi Meelis rohkem ei kaotanud. Kui mitte arvestada viimase vooru partiid India kõige kuulsama naismaletaja Tania Sachdevi, kus ta pärast avangut lootis kindlasti rohkem saavutatud poolpunktist. Saavutatud 6,5 punktiga platseerus Meelis täpselt minu seljataha.

Toomas Valgmäe saavutas 50% punktidest. Ise Toomas selle tulemusega rahul ei olnud, sest möödunud aastate väljaannetes on tal siin olnud väga säravaid tulemusi. Siiski sai ta arvestatava reitingulisa. Kaotused tulid aga kas täielike superstaaride või siis lihtsalt IMi vastu.

Minul õnnestus hoogsa finišiga oma positsioone parandada. Aga muidugi ei olnud ka minul ega pöidlahoidjatel põhjust rahuloluks. Kahe aasta tagune kohustas samuti enamaks. Siiski võin ma oma partiide kvaliteediga kohati päris rahule jääda. Neis oli sees tunduvalt rohkem kui saavutatud 6,5 punkti.

Turniiri lõppvaatus oli dramaatiline. Võrdsete punktide korral nägi reglement ette järelmatši. Seega leidis aset nelikmatš. Suurepärane nelik oli Vachier-Lagrave, Short, Vitjugov ja India meeldiv üllatus Sandipan. Play-offis võitlesid ennast finaalmatši Vitjugov ja Short. Ma oleksin olnud valmis natuke raha panustama Shortile, lihtsalt nii müstiliselt hästi on tal Gibraltaril kogu aeg läinud. Siiski lõppes seekordne turniir Jäämehe triumfiga. Just sellise hüüdnime oli Vitjugov teeninud turniiri ametlikelt kommentaatoritelt. Ilmselt oskuse pärast ka kõige pingelisemas olukorras säilitada jäine rahu ja kontroll.

Ühel päikesepaistelisel päeval turniiri alguses tegime väljasõidu ka kuulsale Gibraltari kaljule, The Rockile. Ja kohtusime seal oma vanade sõprade, makaakidega.

 

Tänusõnad tahaks öelda Eesti Male Toetusühingule, mis soliidsele Eesti maledessandile tugevalt õla alla pani!