Eesti Ekspressis ilmus intervjuu Kaido Külaotsaga

Vaadeldaja 2011 aasta meesmaletajaga Kaido Külaotsaga ilmus Eesti Ekspressis intervjuu, mis on tänasest saadaval ka internetis (eile oli veel ruum otsas).

"Suurmeister Kaido Külaots (36) ootab uuelt aastalt isiklikku arengut, edu maleolümpial ja põnevat MM-tiitlimatši. Kõige rohkem aga seda, et Male­liidus hakataks maletajatest taas lugu pidama. "


Tervet intervjuud saab lugeda siit. (Teemist on tasulise artikliga, aga 5 minutit saab lugeda tasuta)

Suured tänud Janar Filippovile, kes saatis Vaadeldaja lugejatele täismahus artikli lugemiseks:

“Kui vanaviisi jätkataks, sureks professionaalne male Eestis välja”

Autor: Janar Filippov (10.02.2012)

Suurmeister Kaido Külaots (36) ootab uuelt aastalt isiklikku arengut, edu maleolümpial ja põnevat MM-tiitlimatši. Kõige rohkem aga seda, et Male­liidus hakataks maletajatest taas lugu pidama.

Laupäeval ulatas Vaadeldaja maleblogi eestvedaja Nikolai Kunitsõn suurmeister Kaido Külaotsaleaasta parima maletaja auhinna. Palusin Külaotsal sel puhul rääkida, kuidas male Eestis elab.

Saabusid äsja Gibraltarilt, kus said tubli 27. koha. Millised on muljed?

Gibraltari turniir oli juba eelmisel aastal (mullu oli Külaots koguni kolmas! - J.F.)väga tugev, ent läheb aina tugevamaks. Tänavu osales 11 maletajat, kelle reiting on 2700 või rohkem (Külaotsa reiting on 2581, millega ta on maailma edetabelis 276. – J. F.). Turniir annab unikaalse võimaluse tippudega ühe laua taha sattuda, sest tavaliselt ringleb eliit suletud seltskonnas, võisteldes omavahel tippturniiridel.

Kohtusid seekord kolme 2700-mängijaga, eesotsas ungarlanna Judit Polgáriga, mäekõrguselt maailma parima naismaletajaga. Tegite viigi...

Jah. Muide, ta ise välistab määratluse “naismaletaja” ega mängi naiste turniiridel juba ammu. Polgári osavõtt oli ajalooline, ta pole lahtistel turniiridel osalenud juba 20 aastat, liikudes vaid väljavalitute tippseltskonnas.

Aga kas ta on praegu mäekõrguselt maailma parim naissoost maletaja, on intrigeeriv küsimus. Sel turniiril kohtus Polgár ka naiste maailmameistri, 17aastase hiinlanna Hou Yifaniga, ja kaotas. See vastasseis oli meedia jaoks suursündmus. Muide, Hou kohta spekuleeritakse, et temast võib saada esimene naissoost absoluutne maailmameister. Sel turniiril näitas hiinlanna, et miski pole võimatu – ta võitis põhiturniiri ja kaotas alles finaalis Nigel Shortile.

On hiinlanna tõus maailma absoluutseks esinumbriks tõesti reaalne?

Mõned arvavad nii. Meenub, et 2005. aastal ei jäänud ka Polgáril palju puudu. Ta osales maailmameistri selgitamiseks korraldatud Top8 turniiril, kus jäi küll viimaseks, aga polnud ka peksukott. Arvan siiski, et turniiridel on naismaletajate edušansid suuremad kui pikas matšis.

Kas naised mängivad teistmoodi?

Õige veidi. Kui mees saab n-ö vastasel kõri pihku, siis naljalt enam lahti ei lase. Naise vastu mängides on lootus lootusetust seisust välja tulla pisut suurem. Naised usaldavad rohkem intuitsiooni, meestel on aga kõik võimalused varem lõpuni läbi mõeldud. Naismaletaja teeb mõnikord mingi otsuse ehk käigu põhjusel, et talle lihtsalt meeldib sel hetkel selline käik rohkem. Aga need on pisinüansid. Üldiselt ei ole vahet.

Naissoost vastaseid oli sul sel turniiril päris rohkesti, lausa neli järjest…

Isegi viis, sealhulgas endine maailmameister Zhu Chen, juba mainitud Polgár ja kunagi maailma kolme parema naise hulka kuulunud rootslanna Pia Cramling. See on mu uus isiklik rekord.

Kuidas su eelmine aasta pärast kolmandat kohta Gibraltaril edasi läks?

Eelmise aasta võib kaheks jagada. Esimene poolaasta oli ilmselt elu parim, tõeliselt fantastiline: teine koht Augsburgis, kolmas Gibraltaril, õnnestunud EM ja Prantsusmaa klubide liigas Top12 liigasse tõusmine.

Edasi läks kõik allamäge. Sain taas kord kinnituse, et tippu tõusta on raske, aga püsima jääda raskem. Teise poolaasta vorm ja tulemused ootustele ei vastanud.

Samas ei toimunud teisel poolaastal ka eriti olulisi võistlusi – Eesti meistrivõistlused jäid ju sisuliselt ära, Kerese mälestusturniir õnneks toimus...

See, mis Eesti meistrivõistlustega juhtus, tulevikus loodetavasti enam ei kordu ja parimad on edaspidi ikka kohal (Eesti meistriks tuli Pavel Vorobjov, kes ei kuulu Eesti edetabelis isegi 20 parema hulka; kohalik eliit eesotsas kolmel varasemal aastal võitnud Külaotsaga boikoteeris meistrivõistlusi – J. F.).

Kerese mälestusturniir toimus tõesti õnneks, ja seda tänu Eesti Male Toetusühingule, maleliidu poolest oleks see ilmselt toimumata jäänud…

Sul Kerese turniir ebaõnnestus, kaotasid ka Aleksandr Volodinile. Kas see kaotus ja Meelis Kanepi tublid esitused viimasel ajal tähendavad, et kodune konkurents tiheneb?

Ühe kaotuse või ühe turniiri põhjal ma selliseid järeldusi ei teeks, aga mul on hea meel, et kodused vastased aina paremaks saavad. Usun siiski, et vähemalt tänavu pole minu jaoks peamine väljakutse kodune konkurents, vaid rahvusvahelised võistlused – Euroopa meistrivõistlused Plovdivis ja muidugi maleolümpia Istanbulis.

Kas mäletan õigesti, et kaks aastat tagasi jäi sul EM suisa vahele?

Jah. Tahtsin osaleda, leidsin raha, et kulud katta, aga viimasel hetkel teatasid võistluse korraldajad, et kuna Eesti maleliit pole likvideerinud oma pikaaegset võlga Euroopa maleföderatsiooni ees, siis mind võistlema ei lubata. Võla suurus oli umbes 5000 eurot ja meeldetuletusi oli tehtud korduvalt. Mina ei teadnud sellest loomulikult midagi, valmistusin võistluseks. Kahjuks olin just mina see, kellele kogu see jama nagu välk selgest taevast kaela tuli.

Maleliit vähemalt vabandas su ees?

Maleliidu poolt tuli tagantjärele veel parastavaid kommentaare, et kui oleksin oma EMil osalemise plaanid nendega kooskõlastanud, oleks asjad lahendatud…

Ses mõttes on hea, et on olemas entusiastid, nagu Eesti Male Toetusühing, kes on aidanud nii mind kui teisi. Leidnud Kultuurkapitali kaudu raha, et Eesti parimad maletajad rahvusvahelistele turniiridele pääseks. Gibraltarilgi sai käidud Kultuurkapitali abiga.

Või siis seesama Vaadeldaja maleblogi seltskond. Maleliit ilmselt ei pidanud Eesti maletajate saavutusi aastal 2011 piisavateks, et aasta parimatel tänutäheks kätt suruda. Seni on igal aastal midagi tehtud, aga nüüd – vaikus.

Seepärast on mul väga hea meel, et Vaadeldaja, mis on kahtlemata Eesti parim maleuudiste kajastaja, leidis aja ja võimaluse hääletuse korraldamiseks ning koostöös Toetusühinguga ka parimaid õnnitles. Tänan neid südamest, ja muidugi ka hääletajaid.

Maleolümpial osalemine on seekord väljaspool kahtlust?

Ma loodan, et seekord saame kokku parima koosseisu ning Eesti osalemine otsustatakse varem kui kaks nädalat enne turniiri. Kaks aastat tagasi kukkusid küsimärgid ära alles mõni nädal enne olümpia algust – no see ei ole tõsine suhtumine… Loodan, et vigadest on õpitud.

Tänavu selgitatakse taas kord ka maailmameister. Mida sa Anandi ja Gelfandi matšilt ootad?

Iisraeli esindav Boris Gelfand saab sel aastal 44aastaseks. Vanust juba on, aga ta on ka mees, kes mõtleb malele kogu aeg, 24 tundi ööpäevas. Äärmiselt professionaalne, väga põhjalik. Olnud mõnel korral tiitlimatšile lähedal, kuid alles nüüd eesmärgini jõudnud. Kindlasti ei lähe Gelfand kaotama ja tuleb huvitav matš.

Sina saad peagi 36 – on vist lohutav näha, et 8 aastat vanem kolleeg alles nüüd tippu tõuseb.

Julgustav on Gelfandi edu kindlasti – ja teadmine, et ma pole kaugeltki liiga vana ning võin loota veel palju paremaks saada. Motivatsiooni tõstab see küll.

Motivatsioonist rääkides – kuidas seda säilitada, kui Eestis malega palju ei teeni ja samal ajal sa kindlasti tajud, et tippmaletaja intellekti võiks palju tulusamalt rakendada?

Ega jah, kõige ratsionaalsem tegevus see mulle ei tundu. Aga ikkagi lemmikala, olen eluaeg sellega tegelenud, pole lihtne loobuda. Õnneks toovad klubide võistlused välismaal natuke sisse ka.

Ent kes ja miks on sinu arvates maailma parim – maailmameister Anand või ülekaalukalt kõrgeima reitinguga Magnus Carlsen?

Kindlasti Carlsen. Turniiridel, kus nad on mõlemad osalenud, on norralase kohad oluliselt paremad. Nad mängivad erinevalt – Carlsen võidab väga palju partiisid, Anand viigistab palju. Teda on raske võita. See omakorda tähendab, et turniiridel ei pruugi tal väga hästi minna, kuid tiitlimatšis, mis koosneb paljudest järjestikustest partiidest samade vastaste vahel, on Anandil teatav eelis. Tal on kolossaalselt rohkem matšikogemusi kui Carlsenil ja ma ei oleks üldse kindel, kelle peale ma selles formaadis oma raha paneksin.

Sa oled Carlseniga korduvalt kohtunud, kuidas teie omavaheline seis on?

Hetkel veel minu kasuks. Olen kaks korda võitnud ja korra kaotanud, lisaks mõned viigid.

Nii et isegi maailma parimast on üks mees siiski parem?

(naerab tükk aega) Kui statistikat uskuda, siis küll.

Mida on vaja, et jõuaksid “2700 klubisse” ehk tasemele, kus Carlseniga sagedamini konkureerida saaks – raha, õnne, tugevaid turniire?

Tugevaid turniire. On tarvis endast tugevamatega võistelda, et reiting kasvaks. Aga neile turniiridele, kus nii tugevad osalevad, pole lihtne kutseid saada.

Raha on tippspordis paratamatult vajalik. Male pole üldiselt kallis spordiala, ent mida kõrgemale tasemele tõused, seda suuremad on kulud. Siinkohal pean paraku mainima, et Eesti Maleliidu toetus minu tegevusele oli möödunud aastal täpselt null eurot. Õnneks ei jäänud tulemused siiski saavutamata.

Maleliidus on viimasel ajal toimunud muutused... kas olukord paraneb?

Lootma peab, et struktuursed muutused – lisaks juhatusele on nüüd ka nõukogu, juhatuses uued inimesed – midagi muudavad. Kui vanaviisi jätkataks, on kindel, et professionaalset malet Eestis varsti enam ei ole…

Uued ja soliidsed tegijad Maleliidu juhtivorganites, kel lõputute minevikujamadega seost ei ole, vaatavad tulevikku mõõduka optimismi ja teotahtega. Maletajaid on hakatud tasapisi kaasama aruteludesse ja otsuste tegemisse. Hindan seda väga kõrgelt, sest veel aasta tagasi võis millestki sellisest ainult und näha. Alanud draakoni aasta (draakoni variant sitsiilia kaitses paistab silma erilise agressiivsusega, loodetavasti tuleb sama agressiivne sel aastal meie male ülesminek) saab aga kindlasti Eesti male jaoks olema kriitilise tähtsusega. Väga palju sõltub sellest, millisel määral õnnestub uuenenud Maleliidul oma programmi realiseerida. Periood kuni Istanbuli maleolümpiani augustis-septembris, kuhu vahemikku mahub ka Eesti tšempionaat mais, näitab ära väga palju. Kui taastub ka Maleliidu ja maletajate vaheline teineteisemõistmine, ei ole kõik veel kadunud.

Intervjuu ilmus Vaadeldaja 2011 aasta parimate valimiste tulemusena. Suured tänud Janar Filippovile pikaaegse male populariseerimise eest!