Pärast olümpiat on olnud üksjagu tegemist (Islandi liiga ja muud toimetamised), et ei ole jõudnud veel miskit kirja panna. Aga usun, et hilja veel kindlasti ei ole. Tuuli ka hirmsasti lootis, et keegi meeskonnast ka killukese oma nägemusest olümpia kohta kirja paneks. Ja miks ka mitte? Kui turniir läheb halvasti, siis sõrmed klaviatuuri järele sügelema tavaliselt ei hakka. Aga praegu läks ju hästi, väga hästi!
Eesti koondise Maleolümpiale jõudmine oli üldse väike ime. Mul oli au viibida kurikuulsal Eesti Maleliidu erakorralisel koosolekul 21. augustil ning sealsed arengud olid kõike muud kui lootustandvad. Ausalt öeldes hakkasin sisimas välja töötama ka plaani B juhuks, kui olümpiale üldse ei mindagi. Oli ju olümpia alguseni siis jäänud vähem kui kuu...
Õnneks jäi seekord must peatükk Eesti malelukku kirjutamata ja koondised jõudsid Hantõ-Mansiiskisse. Me saime mängida malet ja näidata ülejäänud maailmale, et me üleüldse olemas oleme. Muidu võinuks Eesti tippmalele tõmmata alla samasuguse joone nagu 1. jaanuarist 5-kroonise ringlusele, millel troonib Paul Keres – ainus maletaja terve maamuna peal, kes on oma riigi rahatähel.
Pärast eelmainit erakorralist koosviibist õnnestus konstruktiivselt suhelda Maleliidu juhatuse liikme Riho Liivaga. Õnneks võttis tema sisuliselt kõik olümpiaga seotud Maleliidu poolsed asjatoimetamised ning meeskonnaliikmetega suhtlemise enda peale. See oli käik hüüumärgiga, mille järel hakkasid asjad Maleliidu poolt liikuma.
Siiski ei näe ma varianti, kuidas võinuks sõit toimuda kui ei eksisteeriks Eesti Male Toetusühingut. EMTÜ võttis enda kanda kõik meeskonna osalemisega seotud kulud. Seejuures kaeti kõigi mängijate ja kapteni päevarahad. Olümpial mängimine on oma riigi esindamine, aga professionaalsele mängijale ei ole ta mitte vähem ka raske töö. 2 nädala vältel (siinkohal peab meelde tuletama, et maletaja töötunnid ei moodustu vaid laua taga veedetud tundidest, vaid ka suurest-suurest kogusest ajast, mis on kulunud võistlusele valmistumiseks. EMLi juhatuse esimees oli selle oma Vaadeldaja intervjuus kahe silma vahele jätnud) tuleb olla täielikus lahingvalmiduses. Seetõttu on väga meeldiv, kui mõistetakse sellise töö tasustamise otstarbekust ning veel meeldivam, kui leiduvad ka võimalused selleks. Tegelikult, hästi oluline veel huvi ja tahtmise olemasolu. Igatahes, kõigi meeskonnaliikmete poolt suured tänud EMTÜle!
Aga nüüd juba konkreetselt olümpia juurde. Oma asetusega olime 48. Alguses mõistatasime väheke, et millist paarimissüsteemi kasutatakse. Kas kiirendusega või mitte. Esimesel juhul oleksime juba esimeses voorus saanud soliidse vastase. Säärane üllatus tabas meid eelmisel olümpial Dresdenis, kui kohe kuubakad vastu anti. Seekord jäädi siiski vana süsteemi juurde ja kokku läksid tabeli esimene ja teine pool. Vastu saime jälle saareriigi, aga sedapuhku juba Guernsey. Mina olin enne olümpiat üksjagu mänginud ja otsustasime, et on hea võimalus ka teistele hüva mängutunnetus anda.
Suuri üllatusi ei sündinud ja võitsime avamatši 4:0. See jäi ka meie viimaseks matšiks nö suures saalis. Väiksesse saali, kus mängisid esimesed meeskonnad mahtus 27 meeste matši. Mina külastasin suurt saali alles viimasel mängupäeval, et huvi pärast vaadata, kuidas see välja näeb. Seega, olime pidevalt pildil ning muidugi tuli kokku minna ka soliidsete meeskondadega.
Ei hakka ehk kõiki matše ükshaaval läbi võtma. Võib nimetada need, mis eriliselt meelde jäid. Võidud Saksamaa ja Kasahstani üle, kuulus viik Venemaa kolmega ning loomulikult ülioluline võit viimases voorus Filipiinide vastu.
Meeskond toimis terve pika võistluse vältel suurepäraselt. Kõigil oli selge mispärast nad kaugele Siberisse olid sõitnud ning kõik olid valmis andma endast maksimumi. Väga hästi sai oma ülesannetest aru ka võistkonna kapten Kalle Kiik. Loomulikult tegi suurepärase tulemuse Aleksandr Volodin, +5 ning koos sellega suurmeistrinormi täitmine, siin nagu ei olegi midagi kommenteerida. Mul meenus kohe enda esinemine Istanbuli olümpial 10 aastat tagasi, kui mängisin 3. Laual, kogusin samuti +5 ning tasuks veel ka suurmeistrinorm. Ajalool on tavaks ühel või teisel moel korduda...
Suure panuse võistkonna edusse andsid ka kõik teised. Kuskilt oli lugeda, et esimestel laudadel oli nagu natuke jama. Kuidas seda niimoodi kargelt kommenteeridagi... Mina personaalselt 2700se seltskonna vastu sedapuhku probleeme avangus ei tunnetanud. Vastupidi, tekkinud seisud olid väga perspektiivikad. 2600+ seltskond ei jäänud ka sugugi võitmatuks. Meelis sundis teisel laual mustadega mängides hea koduse ettevalmistuse abil tõsiselt higistama venelaste staari Motõljovi. Meelis on viisakas poiss õnnitles pärast matši lõppemist venelaste treenerit Halifmani suurepärase tulemuse puhul. Õnnesoovid võeti vastu, sest vahepealsete seisude järgi pidanuks matš venelastele lõppema 0,5-3,5.
Võistkondlikul turniiril nagu Maleolümpia on tähtis, kuidas võistkond tervikuna toimib. Omi korrektiive teeb taktikasse asjaolu, et arvestatakse matšipunkte. Praegusel juhul toimis Eesti meeskonna taktika eeskujulikult – liidrid hoidsid oma lauad kindlalt ära ning Volodin tagapool sõna otseses mõttes lammutas. See tõi meile kokkuvõttes soliidse koguse matšipunkte, nii lihtne see oligi.
26. koht on kindlasti suurepärane. Ja seejuures ei saa mingil moel öelda, et meil oleks vedanud. Eelmise olümpiaga võrreldes, kus me lõpuks tõusime normaalsele kohale kaugelt ja pimedast, olime seekord pidevalt keset kuuma actionit, kuklasse hingasid malemaailma suurkujud.
Eks paistab, kuidas Eesti male käsi edasi käib, maletajatel endil täheldasin ma küll mängulusti küllaga.
Posts
16 comments:
Kena lugemine, tänud suurmeistrile-sulesepale.
Hea, et kirjutasid. Üritasin ka, aga pidin nõusid pesema.
Pidi ikka hea hunnik neid olema :). Aga otse muljeid oleks ikka hea lugeda!
Lugu on tore. Samas 26. koht ei ületanud mingitki uudiste künnist. Peale maletajate ei tea ülejäänud Eesti sellest "tublist" kohast midagi.
Ei vasta tõele. Vähemalt need, kes Kuku raadiot mingil neljapäeval kuulasid, said seda teada küll ja nende seas kindlasti oli palju mittemaletajaid.
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/sport/eesti-meeskond-lopetas-maleolumpia-voiduga.d?id=33581697
"26. koht ei ületanud mingitki uudiste künnist"
Künniseseadjate probleem; Eesti pole Holland. Ma pole kindel, et viimaste MM-matšidegi kõik partiid mõnes Eesti ajalehes ära said mainitud, kuigi Postimehes vähemalt enamusele ikka sentimeeter servatulpa leiti.
26. koht pea 150 meeskonna seas on väärt umbes sama, mis 3. koht 12 osavõtjaga turniiril.
Aga kui kedagi hirmsasti süüdistada on vaja, siis meistrid ei ole küll need, kes male üldise populaarsuse eest seisma peavad.
Umbes sama, mis 3. koht 12 osavõtjaga turniiril??? Umbes sama, mis 2. koht 3 osavõtjaga turniiril :)
Astuge mõne kooli uksest sisse ja küsige klasside kaupa, mitmes oli Eesti viimasel maleolümpial? Teid vaadatakse kui lollakat(kodudes ei teata). Minge ajalehetoimetusse, riigiasutusse, firmasse ja saate samasuguse emotsiooni osaliseks. Malet pole enamuse eestlaste jaoks olemas, rääkimata tulemuste teadmisest.
"Aga kui kedagi hirmsasti süüdistada on vaja, siis meistrid ei ole küll need, kes male üldise populaarsuse eest seisma peavad"?
Kes siis peavad? Kui nii võtta, siis keegi ei pea. Nagu peaministergi on öelnud, sport on vabatahtlik tegevus ja otsigu endale ise toetajaid. 26. koht toetajaid juurde ei too.
Meestele au andes, mängisid oma asetuse kohta väga hästi, aga seda teavad ainult alast huvitatud inimesed.
Mõnda on siin herilane hammustanud. Ma (ja enamus eestlasi) ei tea siin paljude spordialade Euroopa meistrivõistluste esikolme hulka tulnuidki, mõnel juhul ei tunne MM medaliomanikke ka.
Postimeest ei maksa ammu mainida, see (vähemalt veebiväljaanne) on juba pea kollasem kui ülejäänud juhtivad sarnased.
Volodini RP on Euroopa klubide MV-l Stockholmi klubi teisel laual 4 vooru järel 2685 (võidud nõrgemate üle, viigid 2600+ vastu)
Viimasel üldkoosolekul tuli esile vastuolu tippude ja noortetreenerite vahel. Noortetreenerid on need, kes peavad ala kandepinda laiendama. 26. koht sellele kaasa ei aita. Paremaks reklaamiks on Ottomari, Kirilli ja Triinu tulemused. Sama seis on firmadelt toetuse "nurumisega".
Meestel läks suht hästi ja seda tulekski promoda. Kui ei olda valmis noortetreenereid ala populariseerimisel toetema, miks siis tahta hiljem vastutoetust?
Marekile rahustuseks, herilased on on juba kutud, enam ei "hammusta".
Rohkem ärritas asjaolu, et Tuuli peab vaeva nägema meeste kommentaaride saamiseks ja ka Meelise ütlus: üritasin ka, aga...
Eelnfoks niipalju, et 21. novembril saab toimuma traditsiooniline Karksi Ratsu kiirturniir, mis lükkus kalenderplaanis olevast ajast edasi kuna maleliit otsustas ära jätta väljakuulutatud kohtunike koolituse ja seega ka kogu turniiri.
Õnneks on õla alla pannud Karksi vald (vaatamata sellele, et eelmisel aastal olevat maleliit vaid võlad, ruumide rendi näol, sinna maha jätnud) ja Rein Ruus.
Mõnel siin on huumorisoon natuke umbes. Võibolla tuleb see kehvast ilmast. Kuum tee meega võib ravida.
Mis siin osade meeste sõnum on muidu, et 26. koht oli tegelikult ka ikka jama? Või siis et hoopis et vastikult hea koht ja tippmale võinuks juba kõrvad pea alla panna?
Aga tutkit, sunnikud ikka püüdlevad edasi. Selle iseloomustuseks veel Jürgeni väljatoodud fakt Volodini hetke suurepärase seisu kohta Plovdivis (loodetavasti aitavad inerts ja saavutatud enesekindlus samas vaimus jätkata).
Veel see asi ka, et tippmaletajad ei ole mitte kunagi ennast mitte kellegagi vastandanud. Ja hoidku Jumal malet nende inimeste eest, kes seda vastasseisu püüavad kunstlikult tekitada.
Meil on kindlasti heameel omaenda edu üle, nagu ka noorte saavutuste üle, kelle nimed oli osaliselt üks auväärt kommentaator siin välja toonud.
Kaido Külaots
Sõnum on lihtne, olümpialased tehke midagi noorte heaks. Olümpial teod tehtud ja seejärel suur vaikus (v.a. Kaido). Võiksid ju olla partiikommentaarid, muljed, tähelepanekud. Momendil saaks Al-deri partiisid kommenteerida. Mida noortele näidata? Olümpia 26. kohta ja lisada, et Al-der mängib praegu hästi. Kuidagi niru!
Mnjah, tulemus maailma mastaabis keskmine, no ületasid mõned ennast natuke. Kurb, et meie aktiivse turniiridel osalemisega seotud olümpiamaletajatel ei jätkunud rohkem hoogu olümpiaseiklustest pajatamiseks. Ei siin, ei kuskil suuremates meediakanalites. Andnuks ju kommentaarid, malenurgad vms võimaluse end veel natukenegi pildile sättida. Vaevalt, et selline suhtumine järgmiseks korraks rahade hankimise kergemaks teeb.
Post a Comment