Kaido Külaots: 11. Tradewise Malefestival Gibraltaril

Tänasel päeval võib julgelt öelda, et Gibraltaril toimuv Tradewise Masters turniir on maailma tugevaim open. Varem pakkus sellele tiitlile tõsist konkurentsi venelaste Aeroflot open, aga alates käesolevast aastast muutub tolle turniiri formaat kergemaks, Moskvas mängitakse nüüd kiirmalet.

Gibraltar aga meelitab endiselt kohale maailma tippsuurmeistreid, keda lahtistelt turniiridelt nö lihtrahva seast muidu leida väga raske. Seekordki võis osalejate seast leida terve rea tippsuurmeistreid või suurmeistreid, kes on malemaailma tippu mingil hetkel kuulunud. Nagu alati, oli kohal ka suur enamus naiste male absoluutsest tipust. Lisaks peaauhindadele freerollivad naised ka väga kopsakatele eriauhindadele.

Eesti seltskond, kes seekord osales, oli väga esinduslik. Peale minu võtsid Euroopa ühte lõunapoolsemasse punkti teekonna ette suurmeistrid Jaan Ehlvest ja Meelis Kanep. Samuti osales Toomas Valgmäe, kellel on meist kõige rohkem Gibraltari turniiridel osalemise kogemusi. Enamusel meist olid seoses varasemate Gibraltari turniiridega head meenutused ja suur oli tahtmine nende tulemustega midagi võrdväärset korda saata. Aga nagu Tradewise (turniiri peasponsorist kindlustuskompanii, millest ka turniiri nimi) reegel ütleb, suudab Gibraltaril stabiilselt ja ilma vaheaegadeta hiilata vaid üks mees – Nigel Short. Reitingufavoriidid olid Vassili Ivantšuk, Gata Kamski ja Michael Adams. Aga 2700+ mängijaid oli hulgaliselt veelgi. Äsja Paul Kerese memoriaali võitnud Läti kuulsus Aleksei Širov oli stardilistis alles 7. asetusega.

1.voorus kulges enamus mänge tavalise paarimisüsteemi kaasabil suhteliselt oodatult. Erandiks olid just 2 esimest lauda. Nii Vassili Ivantšuk valgetega kui Gata Kamski mustadega pidid loovutama pool punkti ca pooltuhat punkti madalama reitinguga vastastele. Sellest aga hullu ei olnud, sest tagant tulid nad seejärel suure hooga tagasi üles.

Meie jaoks oli aga esimese vooru kõige huvipakkuvam kohtumine kindlasti Toomas Valgmäe partii Aleksei Široviga. Toomas valis vastase agressiivse skeemi vastu Pircis võrdlemisi harvaesineva jätku. Nagu partiijärgses analüüsis selgus, tal ei vedanud. Seda põhjusel, et Širov oli just hiljuti seda jätku „kogemata“ analüüsinud. Visa töö viib teatavasti aga sihile ja preemiaks sai Läti kindel esinumber tabelisse esimese punkti.

Kõik Eesti suurmeistrid olid võidukad ka teises voorus. Kolmandas juhtus aga selline lugu, et kui mina ja Jaan jäime oma punktigrupis veel kindlalt esimesele poolele ja saime vastu täiesti söödavad vastased, siis Meelis oli täpselt piiri peal ja kukkus siiski napilt teise poolde. Pole aga halba ilma heata. Kolmandas voorus sai Meelis mängida esimesel laual kogu malemaailma pilkude all Michael Adamsi vastu. Tegelikult toimus ses voorus väikestviisi Inglise-Eesti maavõistlus, sest punktiste grupis võtsid üksteiselt mõõtu Nigel Short ja Toomas Valgmäe. Ma ei tea, kas ja mida Inglise superstaarid eelmisel õhtul omavahel kokku leppisid, aga igatahes alustasid mõlemad partiid käiguga 1.c4 – inglise avanguga! Short ilmselt üritas oma vastast võimalikult vara üllatada, sest hiljutisel Pühajärve händikäp turniiril oli ta Valgmäe vastu pääsenud üle noatera. Taktika õnnestus ja seekord tuli Shortil tabelisse punkt. Ja just sellest partiist algas Shorti peatamatu rühkimine kõrgustesse.

Meelis tootis aga Adamsiga vooru pikima vaatemängu. Mina olin oma partii juba ammuilma võitnud ja lösutasin kodus arvuti taga internetis, vaadates kuidas meie mees „ämblikmehe“ vastu vähemetturiga lõppmängu päästa üritab. Sellepärast Adams aga ongi ämblikmees, et sellistest seisudest on hirmus raske tema käest pääseda. Ei õnnestunud see nüüd Meeliselgi. Paraku jäi enne ajakontrolli  kasutamata väike taktika, mille järel oleksid mehed võinud kohe viiki leppida.  Kuid nii ehk naa saab täisväärtuslikust partiist maailma tippmehe vastu kindlasti midagi kasulikku välja noppida.

Järgmises, neljandas voorus aga tulid juba tõsised vastased ka mulle ja Jaanile. Mina mängisin neljandal laual mustadega Vitjugovi, Jaan kõrvallaual valgetega hiinlase Yu vastu. Enne partiid arutles Jaan, et võiks ehk „peegelmalet“ mängides Eestisse ühe punkti kindlustada. Tema ootaks niisiis ära Vitjugovi käigu, teeks selle ise ja mina ootan seejärel ära Yu vastuse Jaani laual ja kannaks selle üle oma partiisse. Mõningase kaalumise järel otsustasime selle „strateegia“ jätta mõne teise korra jaoks. Aga tegelikkuses läksid lood selles voorus tõsiseks. Nikita Vitjugovil puudusid siiamaani ehk supersäravad tulemused, aga tema väga kõrgest mänguklassist olin ma täiesti teadlik. Veel hiljuti oli tema reiting tublisti üle 2700. Kuna ta on eriti kardetav just valgetega, siis tuli positiivse tulemuse saavutamiseks kõik oskused mängu panna. Aga vastane oli sel päeval tõesti hea. Esmalt suurepärane avanguettevalmistus (ka endale ei saa ma ses suhtes suuri etteheiteid teha) ja siis edasine mäng mööda arvuti esimest liini. Sellise jõudemonstratsiooni vastu on keeruline saada. Ühest veast piisas, et partii polnud enam päästetav. Vitjugov viis selle partii läbi nagu tulevane turniirivõitja.

Järgmises voorus sai Yuga viigi teinud Ehlvest endale vastu turniiri esimese asetuse Ivantšuki enda. Jaan on Vassili vastu mänginud aastate jooksul palju tähtsaid ja vähemtähtsaid partiisid, sama võistkonna liikmetena tuldi 1988a olümpiavõitjateks. Üldskoor oli seni küll võrdlemisi kindlalt Ivantšuki kasuks, kuid selgelt kõige tähtsama, 2000a MMi otsustava partii võitis just Ehlvest. Ka seekord olid meie mehel mustadega mängides kõik võimalused olemas, kuid siis õnnestus Ivantšukil vigurite koordinatsioon taastada ja hiljem otsustav paremus saavutada.

Mina 5. voorus võitsin ja kuuendas anti mulle vastaseks ei keegi muu kui Gata Kamski. Mees, kes 1996a mängis Anatoli Karpoviga MM-tiitlile ning pärast selle matši kaotamist kadus maleorbiidilt täielikult, et taas välja ilmuda Las Vegase MMil 1999a. Pärast teise ringi kaotust hilisemale tiitlivõitjale Halifmanile saabus veel pikem paus. Aastast 2004 on aga Kamski suures malekarussellis taas sees. Ja ta on siin väga hästi taaskohanenud. 2009 jõudis ta matšini Veselin Topalovi vastu, kus selgitati maailmameister Anandi väljakutsuja. Olin valmis pikaks partiiks ja selle ma ka sain. Mustadega õnnestus avangust täiesti rahuldavalt väljuda. Kuid siis tegin psühholoogilise vea. Mulle näis, et seis on väga kindel ja vastasel puuduvad ressursid selle murdmisel. Vajusin aga liiga sügavale passiivi. Pärast ajakontrolli murdis valge väga ilusti läbi. „Passivno nelzja stojatj!“, oli Kamski õppetund partii lõppedes.

Minu võimalused kõrgetele kohtadele kustutas aga järgmise vooru traagiline partii. Mängisin noore islandlasega, kellega olin tuttavaks saanud hiljutisel Hastingsi turniiril. Caro-Cannist väljusin soliidse ülekaaluga. Siis aga hakkasin heas seisus liialt mõnulema, selle asemel, et leida jätk partii kiireks lõpetamiseks. Vastane leidis aga visasid kaitsevõimalusi ja saabus mõlemapoolne ajapuudus. Pärast kontrolli oli mul vähemvigur, kuid paar etturit selle eest. Visa heitlus jätkus kuni jõudsime lõppmängu V+R vs V+R+O, ilma etturiteta. Lõppmängu V vs V+O ei õnnestu nõrgemal poolel praktikas tihti päästa. Olgugi, et teoreetiliselt on see viik. Rusikareegel on see, et kui lisada mingis lõppmängus lauale veel paar samaliigilisi vigureid, siis muutub kaitsja ülesanne keerulisemaks. Võin küll öelda, et aega oli mul lõpus vähe, kuid mingit kaitset mul püsti panna ei õnnestunud. Kurb lõpp üle 7 tunni ja saja käigu kestnud partiile.

Samas voorus toimus juhtgrupis veidi laineid löönud partii Ivantšuk-Le Quang Liem. Ukrainlane ei olnud ilmselt rahul avangu tulemustega ja pakkus pärast oma 14. käiku viiki, mille vastane vastu võttis. Gibraltaril ei tehta numbrit kui mängija pole täpselt vooru alguseks laua taga. Küll aga oodatakse seda, et mängijad ilma kohtuniku loata enne 30. käiku viiki ei lepiks. Praegusel juhul aga vastased leppisid iseseisvalt viiki ja lahkusid mängusaalist. Kohtunike katsed neid hiljem tabada ning paluda mängu jätkata ei kandnud tulemusi, sest mängijad olid oma tubadesse sulgunud. Lõpuks saadi Ivantšuk kätte ja temaga peeti väike vestlus. Partii tulemus jäeti küll jõusse, kuid kompensatsiooniks tuli Ivantšukil samal õhtul läbi viia plaaniväline masterclass. See oli kulgenud suurepäraselt ja kogu kuulajaskond oli vaimustuses.

Head spurti tegi vahepeal Jaan Ehlvest. Pärast hõlpsat võitu 8. voorus oli ta kogunud 6 punkti. Sellega oli ta 6. koha jagamisel. Järgmiseks vooruks aga loos väga armuline ei olnud, sest mustadega tuli vastu minna meile juba tuttavale Adamsile. Musta Adamsit on raske võita ja valgele Adamsile raske mitte kaotada. Partii kestis vaid 20 käiku. Aga sellele vaatamata oli, nagu ka Kevin Spraggett oma blogis kommenteerib, tegemist huvitava partiiga. Jaan langes sellesse lõksu, et mõtles pealtnäha rahulikus seisus positsioonilistes kategooriates, kuid ühel hetkel tekkis valgel äkki taktikaline läbimurre. Pärast seda võis paraku alla anda. Ilmselt kaotas Jaan selle partiiga ka suure osa motivatsioonist ning viimase vooru ebatäpne avangukäsitlus läks samuti maksma partii. Kontosse jäigi nii 6 punkti.

Meelise jaoks oli kriitilise tähtsusega 6. vooru partii tugeva (2650)venetsueellase Iturrizaga vastu. Valge mängis avangut ambitsioonikalt ja saigi initsiatiivi. Paraku jäi tähtsatel hetkedel täpsusest puudu ja paremus kaldus mustale. Seda ümber pöörata ei õnnestunud. Edasi Meelis rohkem ei kaotanud. Kui mitte arvestada viimase vooru partiid India kõige kuulsama naismaletaja Tania Sachdevi, kus ta pärast avangut lootis kindlasti rohkem saavutatud poolpunktist. Saavutatud 6,5 punktiga platseerus Meelis täpselt minu seljataha.

Toomas Valgmäe saavutas 50% punktidest. Ise Toomas selle tulemusega rahul ei olnud, sest möödunud aastate väljaannetes on tal siin olnud väga säravaid tulemusi. Siiski sai ta arvestatava reitingulisa. Kaotused tulid aga kas täielike superstaaride või siis lihtsalt IMi vastu.

Minul õnnestus hoogsa finišiga oma positsioone parandada. Aga muidugi ei olnud ka minul ega pöidlahoidjatel põhjust rahuloluks. Kahe aasta tagune kohustas samuti enamaks. Siiski võin ma oma partiide kvaliteediga kohati päris rahule jääda. Neis oli sees tunduvalt rohkem kui saavutatud 6,5 punkti.

Turniiri lõppvaatus oli dramaatiline. Võrdsete punktide korral nägi reglement ette järelmatši. Seega leidis aset nelikmatš. Suurepärane nelik oli Vachier-Lagrave, Short, Vitjugov ja India meeldiv üllatus Sandipan. Play-offis võitlesid ennast finaalmatši Vitjugov ja Short. Ma oleksin olnud valmis natuke raha panustama Shortile, lihtsalt nii müstiliselt hästi on tal Gibraltaril kogu aeg läinud. Siiski lõppes seekordne turniir Jäämehe triumfiga. Just sellise hüüdnime oli Vitjugov teeninud turniiri ametlikelt kommentaatoritelt. Ilmselt oskuse pärast ka kõige pingelisemas olukorras säilitada jäine rahu ja kontroll.

Ühel päikesepaistelisel päeval turniiri alguses tegime väljasõidu ka kuulsale Gibraltari kaljule, The Rockile. Ja kohtusime seal oma vanade sõprade, makaakidega.

 

Tänusõnad tahaks öelda Eesti Male Toetusühingule, mis soliidsele Eesti maledessandile tugevalt õla alla pani!

Gibraltar

31. jaanuaril lõppes Gibraltari Masters turniir. Kokku oli osavõtjaid 247 ja mängiti 10 vooru. Ametlik koduleht.

Võitja selgitamiseks läks sel aastal vaja järelmatše, sest Nikita Vitiugov, Maxime Vachier-Lagrave, Chanda Sandipan ja Nigel Short kogusid kõik 8 punkti. Võitjaks tuli Nikita Vitiugov, kes finaalis alistas Nigel Shorti 1,5-0,5 ja sai võitjana auhinnarahaks 20 000 £.

Eestlaste tulemused oli järgmised:

34. Kaido Külaots 6,5 p
35. Meelis Kanep 6,5 p
50. Jaan Ehlvest 6 p
113. Toomas Valgmäe 5 p

Margit Brokko kogus Challanger B turniiril 2,5 punkti 5-st ja sai sellega 73 osavõtjaga turniiril 34. koha.

Tulemused on kättesaadavad siin.

TATA Steel & Gibraltar

Kõigepealt Gibraltaril toimuvast turniirist, kus Mastersil mängivad Jaan Ehlvest, Kaido Külaots, Meelis Kanep ja Toomas Valgmäe. Pärast kuut vooru on Ehlvest, Külaots ja Kanep 4 punkti peal ning Valgmäel on kogutud 3 punkti. Challanger B turniiril mängival Margit Brokkol on hetkel pool punki pärast kaht mängitud vooru. Täna pärastlõunal mängitakse Mastersil seitmes voor ja hommikul Challanger B kolmas voor. Turniiri ametlik koduleht asub siin. Mastersit kantakse üle ka aadressil chessbomb.com koos Houdini 3 analüüsidega.

Eile lõppes TATA Steel (ametlik koduleht), kus A grupis võitis Magnus Carlsen 10 punktiga 13-st, korrates selle skooriga 1999. aasta Garry Kasparovi rekordit. Teise koha sai Levon Aronian 8,5 punktiga ja kolmas koht läks jagamisele Anandi ja Karjakini vahel, kes mõlemad lõpetasid 8 punkti peal. Seoses turniirivõiduga on Magnus Carlseni Live reiting tõusnud 2872 punkti peale ja vahe järgmisega (Vladimir Kramnik) on kasvanud 62 punktini.

B grupis lõpetasid nii Arkadi Naiditsch kui Richard Rapport 9 punktiga, kuid võit läks parema koefitsendi alusel  Naiditsch´ile, keda saab järgmisel aastal näha mängimas A grupis. C grupi võitis 11 punktiga Sabino Brunello. Allpool tabelid.

A grupp

B grupp

C grupp

Paul Kerese maleturniirid, Gibraltar, TATA Steel

19. jaanuaril lõppesid Paul Kerese mälestusturniirid.

A grupis saavutas võidu IM Maka Purtseladze 6,5 punktiga 9-st. Ottomar Ladva jäi 6 punktiga II kohale ning  hästi alustanud SM Igor Svõrjov jäi lõpuks nejandaks. Ottomari esinemisreitinguks oli 2463, kuid selle kohta, kas sellest IM normiks piisas, informatsiooni ei leidnud.

Grupis B sai võidu IM Juri Malinin, parimate eestlastena jäid Sander Kukk ja Ilja Siroš 6,5 punktiga koos FM Varlam Vepkhvishvili´ga jagama II kuni IV kohta.

Turniiri erilehel on välja toodud ka tabelid, mis asuvad siin.

Tuletan meelde, et täna algab Gibraltaril maleturniir, kus paljudele tippsuurmeistritele pakuvad konkurentsi USA-d esindav SM Jaan Ehlvest, SM Kaido Külaots, SM Meelis Kanep ja Toomas Valgmäe. Ametlik koduleht asub siin.

Lisaks on käimas TATA Steel, kus eliitgrupis on juhtimas Magnus Carlsen 6 punktiga 8-st. Ametlik koduleht asub siin. Tulemuste tabelid lisatud allpool.

A grupp

B grupp

C grupp

Eestlased välismaal

Veidi uue aasta uudiseid.

Kaido Külaots mängis Inglismaal 28.12.2012-06.01.2013 toimunud Hasting Masters turniiril, kus võidu saavutas SM Gawain Jones 7,5 punktiga 10-st võimalikust.  Kaido saagiks kogunes 7 punkti, mis andis talle 2-9. koha jagamise (http://www.hastingschess.com/).

21. jaanuaril algab Gibraltaril maleturniir, kus paljudele tippsuurmeistritele pakuvad konkurentsi USA-d esindav SM Jaan Ehlvest, SM Kaido Külaots, SM Meelis Kanep ja Toomas Valgmäe. Inglise keelne artikkel aadressil http://www.chessdom.com/gibraltar-chess-2013/. Mäletatavasti saavutas Kaido Külaots samal turniiril kaks aastat tagasi suurepärase tulemuse (7,5 punkti 10-st), kus teda edestasid vaid SM Nigel Short ja SM Vassily Ivanchuk (http://chess-results.com/tnr43699.aspx).

Lisaks algab kohe-kohe (11. jaanuaril) maailma paremiku osavõtul Tata Steel Chess (http://www.tatasteelchess.com/).

Pühade ajal maleuudiseid lugedes jäi silma legendaarse Pal Benko koostatud maleülesanne, mis on üheks osaks väljaande ChessBase jõuluülesannetest - kel soovi kätt proovida, siis kuni 15. jaanuarini on ülesannete lahendamise võistlusest võimalik osa võtta, auhindadeks on Garry Kasparovi signatuuriga maleprogremmid (http://www.chessbase.com/puzzle/christmas2012/chr12-08.htm).

Nüüd ülesande juurde. Esiteks tekib küsimus, kas selline seis üldse võimalik on - ilmselt on. Ülesandeks on anda viimased kolm käiku, mis musta kuninga mati põhjustasid.

Kaido Külaots: Euroopa meistrivõistlused välk- ja kiirmales Varssavis

Foto võistluse ametlikult kodulehelt

Möödunud nädalavahetusel toimus Poola pealinnas Varssavis järjekordne EM välk-ja kiirmales. Näib, et erilisi piiranguid võistlejate arvule korraldajad sellel turniiril ei sea. Starti asus vastavalt 444 ja 775 mängijat!

Ka Eestist asus Poola poole teele üsna arvukas delegatsioon – tervelt 11 mängijat. Kõik nad ei läinud võibolla küll turniiri võitma, aga eesmärke võis seada teisigi. Turniiril olid nii reitingu – kui ka vanusegruppide eriauhinnad ja lisaks on ju hea mängu korral võimalus võtta mõõtu tippsuurmeistritelt ja kiire ajakontrolli juures mõni magus punktki napsata.

Poolakad on oma malevankri väga ilusti liikuma saanud. Viimastel aastatel on seal malesse tulnud märkimisväärses koguses vahendeid nii riiklikust – kui erasektorist. Ja ka tulemused ei ole lasknud ennast pikalt oodata. Tiitlivõistlustel kujutab Poola võistkond ohtu kõigile, lisaks näitavad ka noored häid tulemusi.

Käesolevat turniiri on Poola korraldanud juba mitmeid aastaid. Ja aastate lõikes osalenud staaride nimekiri tuleb päris pikk. Seekord võis aga mõni seda turniiri võtta kui peaproovi enne „tõsise“ male Euroopa meistrivõistlusi, mis toimub samuti Poolas järgmise aasta maikuus.

Ilm vaheldus Varssavis nagu seisuhinnangud malelaudadel. Kui neljapäeval kohale jõudsime, siis väga pikka jalutuskäiku ei hakanud pärast lõunasööki ette võtma, väljas oli lihtsalt nii külm. Aga juba järgmisest päevast oli õues totaalne sula. Siis eelistasime partiile minnes katta hotelli ja mängukoha veidi alla 3 kilomeetrise vahe jalutades. Nii nagu oli omal ajal soovitanud Nõukogude male patriarh Botvinnik.

Mängukohaks oli imposantne Palac Kultury i Nauki. Maja valmis 1955. aastal Nõukogude Liidu kingitusena Poola rahvale. Ja nagu mõista võib, saab kingitus Nõukogude Liidult olla ikka suur, nii et veel tänaselgi päeval on Kultuuri ja Teaduste Palee näol tegemist Varssavi kõrgeima ehitisega.

Esimesena tuli pisut kergem žanr – välkmale. Ajakontrolliks 3+2. Kokku mängiti 11 topeltvooru. Kui esimene partii sai läbi, vahetati vastasega kohad ja alustati kohe teist partiid.

Eestlastele pakkus esimeses voorus kõige rohkem elevust kohtumine kolmandal laual. Seal oli Vene tippsuurmeistri Aleksei Drejevi vastaseks 13-aastane Mai Narva. Seekord näitas kogenud suurmeister veel 2:0 paremust.

Aga meile huvipakkuvaid momente oli veelgi. Näiteks õnnestus Ottomar Ladval pärast valgetega kaotatud partiid võrdsustada matš Venemaa üle 2700st reitingut omava Aleksandr Rjazantsevi vastu.

Sama vastase vastu õnnestus kaks viiki saavutada Sander Kukel.

Ennast ma turniiri alguses suurfavoriidiks ülemistele kohtadele ei pidanud. Välgul on kindlasti oma spetsiifika ja teatud eelised on nendel mängijatel, kes iga päev tundide kaupa netis välku mängivad (mina nende hulka ei kuulu). Turniir algas mulle siiski hästi kui saavutasin kolm 2:0 võitu. Siis saadeti mind juba teisele lauale, kus ootas vana tuttav Daniel Fridman, kes juba aastaid esindab Saksamaad (varem Lätit). Teadsin, et vastane on välkmales saavutanud suuri võite ja kerget matši muidugi ei oodanud. Kaotasin mustadega esimese partii, teises ei suutnud realiseerida korralikku paremust. Kokku siis 0,5-1,5 kaotus.

Edasine kulges võrdlemisi rahulikult. Suuri võite ma eriti ei saavutanud ja seetõttu ei mänginud ka päris ülemises otsas. Ometi selgus pärast viimase vooru lõppu, et pretendeerisin tegelikult päris kõrgetele kohtadele. Võitsin viimase matši 1,5-0,5, sain kokku 15,5 punkti ja saavutasin sellega 24. koha. 2:0 võit oleks aga juba andnud 9. koha jagamise.

Mai Narva kogus 11 punkti ja oli kuni 14-aastaste tüdrukute arvestuses teine. Triin Narva oli kuni 18-aastaste neidude arvestuses 11,5 punktiga 5. ja Ottomar Ladva väga tihedas kuni 16-aastaste poiste konkurentsis 13 punktiga 8.

Põhiturniiri võitjaks tuli aga Maxime Vachier-Lagrave. Ta juhtis turniiri algusest lõpuni. Üks meie mängija ütles juba enne turniiri algust, et on veendunud, et võidab just MVL. Sedavõrd hea mulje on jätnud tema mitmetunnised välgusessid internetis. Prantslane õigustas favoriidi staatust täielikult.

Teine oli armeenlasest olümpiakuld Gabriel Sargisjan ja kolmas Prantsusmaad esindav Vladislav Tkatšov. Viimane on koloriitne kuju, kes muuhulgas on esinenud mõtteavaldusega, et male tulevik seisnebki tegelikult välgus...

Õhtul sain pisut hinge tõmmata ja järgmisel hommikul tuli juba valmis olla kiirmaleks. Ajakontrolliks siin 15 minutit mõlemale vastasele ja iga tehtud käik lisab kellale 10 sekundit. Mäng nö incremendiga on hea ka ses mõttes, et muidu võib sellisel massturniiril suurtes ajapuudustes vallanduda tõeline kaos, mida keegi hallata ei suuda.

See turniir oli tõesti väga suur, nii et terve „Stalini kingituse“ esimene korrus oli maletajate päralt.

Esimese voorus mängisin kohaliku vanahärraga, kelle uljad rünnakuambitsioonid liialt optimistlikeks osutusid.

Ja siis juhtus midagi omapärast. Teises ja kolmandas voorus laekusid loosirattast vastasteks Tambet Siemer ja Sander Kukk. Kuidagi õnnestus neis partiides paremus maksma panna ja nii turniiriks hüva hoog säilitada.

Ühe partii võitsin siis veel ja siis tuli mustadega vastu värske Venemaa karika võitja GM Bartosz SockoPoolast. Terav draakoni variant võttis varsti positsioonilised piirjooned, kus välja hakkas joonistuma valge kerge ülekaal. Mis edasi sai, võiks kindlasti edaspidi kuuluda positsioonimängu õpikutesse. Selleasemel, et lõppmängus oma kuningat aktiveerida, hakkasin primitiivselt lükkama oma h-etturit. Selle ajaga ehitati aga minu nurgas asuva kuninga ümber minimaalsete jõududega mativõrk...

Suhteliselt hõlpsalt võitsin siis mustadega veel ühe partii ning esimese päeva viimaseks vooruks sain taas vastaseks Daniel Fridmani. Vastane läks kohe esimesel käigul kõrvale välkpartiist.Prantsuse kaitse asemel tõsteti peale Caro Cann. Suurt õnne see mustale ei toonud ja peagi oli laual vankrilõppmäng, kus mäng käis kahele tulemusele. Varsti oli laual seis, mida võidetakse nö käegamängides. Siis aga otsustasin ma minna etturilõppmängu. .. See on otsus, milles peab alati vägakindel olema. Reaalsus kujunes selliseks, et valge lipustas oma etturi küll poolteist käiku enne musta. Aga musta a-ettur jõudis teisele reale. Nagu teooriaraamatud räägivad, on see seis viik. Ümber maseda lükata ei üritanud ja leppisime kohe viiki.

See käestlastud pool punkti mõjus üsna rusuvalt. Nukrutsemiseks palju aega ei olnud, sest hommikul ootas ees juba Venemaa 2700+ suurmeister Aleksandr Rjazantsev. Suvel Prantsuse liigas olin talle valgetega ilma erilise helita kaotanud. Seekord kulgesid asjad aga hoopis teisiti. Lauale tekkis kohe strateegiliselt väga keeruline seis. Valge jõudis vangerdada, must mitte, kuid ometi selgus varsti, et valge kuningas on hoopis suuremas ohus. Kuninga päästmiseks ei jäänud Rjazantsevil üle muud kui näiliselt grotesksel moel oma lipp ära anda. Siiski pidi ka pärast seda must valvel püsima. Enamlipp pääses ikkagi maksvusele ja partii lõppes matiga.

Väga tore võit, aga kõrgete kohtade sihtimiseks oli vaja lisa. Vastaseks sain kõrge klassiga Poola esindaja Mihhail Krassenkovi. Ilmselt ei olnud vastane minu poolt valitud varianti pikemat aega vaadanud ning peagi oli must silmitsi väga tõsiste probleemidega. Kriitilisel hetkel leidus mul ka väga ilus taktikaline löök, misjärel vastane pead vangutama hakkas. Mõne käigu pärast oli kõik läbi.

Ja nii leidsin ennast juba lavalt, kus mängisid turniiri ülemisse tippu kuuluvad mängijad. Loosiga sain vastu olümpiakulla Gabriel Sargisjani. Minul mustad nupud. Istusin juba mitu minutit enne partii algust laua taha ja hakkasin mõtlema, et mis avangut küll mängida. Armeenia köök on tuntud vürtsikate avangutöötluste poolest. Neid ei pruugi seedimine välja kannatada ja targem on neid vältida. Lauale tekkis siiski üks aktuaalsetest Grünfeldi tabijatest. Vastane mängis kiirelt, kuid mul oli meeles hinnang, et mustal tõsiseid probleeme siin ei ole. Pikkamööda õnnestus jõuda võrdsesse vankrilõppmängu. Aega ei olnud aga enam palju järgi jäänud ja kahjuks käsitlesin seda lõppmängu taas ebakindlalt. Valgel õnnestus saavutada midagi ettekujuteldamatut – kaitsta oma vankriga kõik enda etturid ja ka musta kuningas kõigiti ära lõigata. Seal ei olnud enam pääsu.

Nii olid medalid püüdeulatusest läinud, kuid ometi tuli ennast viimaseks vooruks kokku võtta, sest endiselt oli reaalne täiesti korralik lõppkoht.

Viimaseks vooruks sain vastaseks Leedu esindaja Eduardas Rozentalise. Positiivset toonust lisas see, et olen teda varem kahel korral just viimases voorus võitnud. Korra juhtus see Cappelle la Grande suurturniiril, mis aitas mind toona teisele kohale.

Nüüd aga oli mõistagi hoopis uus partii. Vastane valis pisut kõrvalise avanguvariandi, lootes mind seega kiirelt oma peaga mõtlema sundida. Olin aga ka seda varianti mõni aeg tagasi vaadanud ja peagi oli must silmitsi üsna trööstitute perspektiividega. Tal õnnestus aga siiski saavutada üsna palju – jõuda vähemetturiga vankrilõppmängu. Seekord aga see lõppmäng mulle suuri probleeme ei valmistanud, ilmselt olin ka turniiri käigus õppinud, ja lõpetasin turniiri võidupunktiga.

Kokkuvõttes siis küllaltki soliidne 8,5 punkti ja 18. koht. Turniiri algasetus oli mul alles 50.

Võitjaks tuli venelane Aleksei Drejev, teine oli välkturniiri triumfaator Vachier-Lagrave ja kolmas lätlaste superstaar Aleksei Širov, kes teisel mängupäeval tegi puhta töö.

Teistest eestlastest näitas taas väga head mängu Mai Narva, kes oli 6,5 punktiga parim mitte ainult kuni 14-aastaste, vaid ka kuni 16-aastaste tüdrukute konkurentsis!

Aleksandr Volodin kogus korralikud 8 punkti. Teisel mängupäeval seejuures 3,5 4st. Esimesel mängupäeval olid tal partiid väga tugevate Aleksandr Motõljovi ja Markus Raggeri vastu, mis ilmselt üsna palju energiat nõudsid ja ta mõneks ajaks kaugemale saalisügavusse saatsid. Sealt tuli ta aga väga ilusti välja.

Ottomar Ladva kogus 7,5 punkti. Taas sai Ottomar mõõtu võtta Venemaa tippsuurmeistrilt Rjazantsevilt, kellele seekord alla tuli vanduda. Ometi õnnestus Ottomaril finiš suurepäraselt – 3st 3.

Häid momente oli turniiril ka Toomas Valgmäel ja Sander Kukel, kuid neil jäi just turniiri lõpuosas püssirohust vajaka.

Kokkuvõttes võin isiklikult turniiriga üsna rahule jääda. Rahule jäin ka otsusega turniirist üldseosa võtta, sest nagu mainitud, varasemast mul taolisel turniiril osalemise kogemust ei ole.

Kiidusõnu tuleb lausuda ka Eesti Male Toetusühing aadressil. Lisaks hiljuti lõppenud korraliku nädalalõputurniiride sarja korraldamisele oli ju võitjale lisaboonusena seekord välja pandud EMi pakett. Usun, et sarja võitja Aleksandr Volodin sai siit tuleviku tarbeks väga häid kogemusi. Nõu ja jõuga oldi abiks ka minu sõidu toetamisel.

Kaido Külaots: Tradewise malefestival Gibraltaril

Gibraltaril toimuv maleturniir pidas sel aastal oma juubelit. Täis sai kümnes järjestikune aasta. Viimastel aastatel on turniir kandnud peasponsori, kindlustuskompanii Tradewise, nime.

Nagu eelmisel aastal, asusime Eestist teele kolmekesi. Peale minu veel Meelis Kanep ja Toomas Valgmäe. Aga miks ka mitte, eelmisel aastal oli ju läinud ülimalt hästi.

Tegemist on kindlasti maailma mainekaima ja populaarseima lahtise turniiriga. Turniiri pidulikul lõpetamisel teatati, et kodulehel tehti turniiri ajal veerand miljardit (quarter a billion) külastust. Päris müstiline number.

Kohal oli 11 maletajat, kelle reiting on üle 2700. Seegi on kindlasti rekord. Osaleda tahtjaid oli seekord väga palju ja juba pikka aega enne turniiri algust pidid korraldajad kodulehel teatama, et selleks korraks on turniirile registreerimine lõpetatud, sest rohkem vabu kohti lihtsalt ei ole.

Nagu alati, paistsid korraldajad nüüdki silma erilise feminiinse külalislahkusega. Ilmselt ei ole tugevatel naismängijatel ühtki põhjust siia turniirile mitte tulla. Neile pakutakse häid tingimusi, imelised on ka naiste eriauhinnad. Üldse on märgata huvitavat suundumust naiste male väärtustamisele. Näiteks ka peatsel naiste Euroopa meistrivõistlustel on auhinnad tiba suuremad kui meeste analoogsel turniiril. Ilmselt tuleb meestel hakata seisma võrdväärse kohtlemise eest :)

Sedapuhku ei õnnestunud küll korrata eelmise aasta suurepärast tulemust, aga ometi ei saa resultaati kehvaks pidada. Kõik kolm eestlast mängisid üle oma reitingu ja teenisid seega malelist kapitali juurde.

Minu turniiri juures paistab silma kaks huvitavat iseärasust. Mängisin arvestatava hulga huvitavaid lõppmänge (kahel korral olid minu partiid vooru pikimad) ning teises pooles olid vastasteks ainult naised. Kui käimas oli eelviimase vooru partii Polgariga, siis naljatlesime suurmeister Movsesjaniga, et kui võidan, siis saan viimases voorus kindlasti vastu Hou Yifaniga. Partii läks viiki, aga vastaseks tuli loosirattast siis Pia Cramling.

Alustasin aga samas graafikus nagu eelmisel aastal. 2 esimest suutsin võita, kusjuures teises partiis pigistasin küll pikas lõppmängus kivist vee välja.

Edasi tuli aga juba mõõtu võtta 2700ste klubilt. Kolmandas voorus tegin viigi Armeenia supersuurmeistri Sergei Movsesjaniga. Neljandas aga mängisin Tšehhi number kahe, Viktor Laznickaga. Sain selles partiis oma turniiri ainukese kaotuse, aga pääsesin vist enamiku maleblogide ülesandenurkadesse. Valgel õnnestus siin partii lõpetada ilusa lipukahinguga. Hammast õnnestus teritada nii mõnelgi „malespetsil“ – kuidas küll suurmeister sellist kombinatsiooni ei näe? Punkt üks, aega oli pärast avanguvariandi otsa kukkumist jäänud vähe. Ja punkt kaks, rahulikud alternatiivid ei tundunud mulle rahuldavad ja jätkasin kiiret käikudeseeriat, mis õnnestumise korral lahendanuks kõik probleemid. Ei õnnestunud.

Eelviimases voorus viis loos mind kokku Judit Polgariga, kes vähemalt seni on kindlasti olnud kõigi aegade parim naismaletaja. Paar vooru varem, oli Judit teinud liiga Meelisele. Tõsi, Meelisel oli täiesti reaalne šanss karistada Polgari liiga riskantset avangukäsitlust.

Mina mängisin valgetega Polgari vastu Polgari stiilis. Sitsiilia kaitses kahisin keskmängus ratsu, kusjuures kuskilt ei paistnud selle eest matti ega muid otseseis hüvesid. Aga teinekord on initsiatiiv väga oluline. Kuigi arvuti näitab mustale mingit ülekaalu, olen siiski kindel, et valge võimalused ei olnud kehvemad. Pärast teravat heitlust lõppes partii igavese tulega.

Plaan oli küll võita kaks viimast, nagu eelmiselgi aastal, aga nüüd tuli siis anda maksimum ja pigistada välja võit viimases voorus. Pingutasin seal küll maksimaalselt kaua Pia Cramlingu vastu, kuid üle 100 käigune lahing tõi tasuks kahjuks siiski vaid pool punkti.

Kokku sain siis sedapuhku +3 ehk 6,5 punkti ja 27. koha.

Meelis ei jäänud oma stardiga rahule, see oli aeglane nagu eelmiselgi aastal. Aga siis läks mäng paremini käima. Kahju oli muidugi sellest, et Polgari vastu hea seis käest läks.

Otsustavaks sai viimase vooru partii Rumeenia suurmeistri Parligrase vastu. Meelisel on Gibraltaril tekkinud Rumeenia motiiv. Eelmisel aastal kaotas ta otsustava partii Nisipeanule. Sedakorda õnnestus võtta magus revanš. Tasuks auhinnaline 22. koht.

Toomas esines tõusude ja mõõnadega. Teises voorus oleksime äärepealt omavahel kokku läinud – piilusin tema partiid kõrvallaualt. Lõpuks kogunes 5,5 punkti ja enam kui 20-punktiline reitingulisa. Väga napilt läks mööda reitingugrupi auhind. Toomas hiilgas avangulise ettevalmistusega ja vastastel ei õnnestunud peaaegu kunagi ära arvata tekkivat avangut.

Ühepalju punkte kogusid lõpuks Nigel Short ja naiste maailmameister Hiinast, kõigest 17-aastane Hou Yifan. See, mida tüdruk sellel turniiril näitas, pani tõesti kulme kergitama. Kuidagi väga palju võitis ta väga tugevaid suurmeistreid. Muuhulgas võitis ta suurt meediakära tekitanud vastasseisu Judit Polgari vastu. See viis spekulatsioonideni, et kas absoluutselt parim naismaletaja on vahetumas või on naine peagi istumas ka meeste maailmameistri troonil? See kuulub praegu muidugi veel müstika valdkonda, aga kindlasti oli tegemist ühe kõigi aegade võimsama tulemusega, mida naismaletaja on saavutanud.

Lõpetada tasub kindlasti tänusõnadega. Pikk sõit suure male juurde sai teoks tänu Eesti Male Toetusühingu ja Kultuurkapitali poolsele toetusele. Selle eest ka suured tänud!

Kaido Külaots

Lingid:
Osalejate nimekiri
Lõplik turniiritabel
Kaido vastased ja tulemused
Meelise vastased ja tulemused
Toomase vastased ja tulemused
Õhtuleht: Meelis Kanep lõpetas Gibraltari maletuniiri väärt tulemusega

Tradewise Gibraltari malefestival

23.01 - 02.02 toimub järjekordne Gibraltari malefestival. Eestist osalevad Kaido Külaots, Meelis Kanep ja Toomas Valgmäe.

Avatud turniirile on hetkel registreerunud 246 mängijat, sealhulgas 56 suurmeistrit, 36 rahvusvahelist meistrit ja 3 naiste suurmeistrit. Favoriitide hulgas on Peter Svidler (2749), Shakhriyar Mamedyarov (2747) ja Michael Adams (2724). Eestlaste asetused on vastavalt 31., 48. ja  133. Vaata kogu nimekirja siit.

LIVE-mänge saab vaadata alates 24. jaanuarist siit.

Vaadeldaja meeskond soovib Kaidole, Meelisele ja Toomasele turniiril palju edu!

Auhinnafond:

Fotod turniiri ametlikult kodulehelt: http://www.gibraltarchesscongress.com/index.htm

Gibraltari malefestival

Kirjutan kiirelt paar rida Gibraltari turniirist, kus peale minu osalevad veel Toomas Valgmäe ja Kaido Külaots. Lend Gibraltari suunas toimus põrgetega läbi Kopenhaageni ja Düsseldorfi, lõpp-punkt oli Malaga lennujaam. Toomas oli varemalt rendiauto broneerinud ja pooleteist tunniga olime sujuvalt Gibraltari piiril. Sisenemisega probleeme ei olnud, aga vastassuunas kulges üsna muljetavaldav järjekord. Peamiselt tassitakse Gibraltari poolt Hispaaniasse (seega Euroopa Liitu) tubakatooteid ja kanget alkoholi. Muide, lennukid maanduvad idee poolest ka Gibraltaril, aga kehvade ilmade puhul on tegu bingoga. Lennurada on pikendatud merre ja maandumiste korral suletakse osa autoteest. Paar mängijat said tunda Gibraltari lennunduse eripära ja pidid alustama turniiri teisest voorust (1. voorus läks kirja viik). Hotell on küllaltki soliidne, siiski pakuks kirjas oleva 4 tärni asemel umbes 2,5-3. Kuigi, algselt lubati meile merevaatega tuba, selgus kohale jõudes, et vaade on ikkagi Gibraltari kuulsale kaljule. Noh, mis seal ikka, tulime ju malet mängima, mitte merd vahtima. Peagi selgus, et meie toal on üks kõva eelis...
AHVID!!!!!
Tüübid, elavad sellesama kalju otsas ja ilusate ilmadega tulevad alla elu nautima. Juba teisel päeval ronisid paar tükki meie rõdule ja nüüdseks on tavaks saanud, et Kaido üritab nendega tunnikese suhelda. Veel ei tea, kas Kaido suudab nende keele ära õppida või vastupidi.
Partiidest.
1. voor oli mul ebaolulise maletaja vastu valged ja sain meeldiva paremuse. Otsustavatel hetkedel kiirustasin liialt ja peale ebatäpsust oli seis ootamatult viik.
Kaidol olid samuti valged. Väliste tunnuste põhjal tundus, et vastane võib tavaelus näiteks taksojuht olla - nahktagi, tummised lisakilod jne. Vastupidiselt minule oli Kaidol aega küll. Esimene vahetus toimus alles pärast 50ndat käiku. Taksojuht opereeris kahel viimasel real, käis 8 käiku järjest ratsuga, siis tegi ühe käigu lipuga ja jälle 12 käiku ratsuga. Lõpuks murdis Kaido vastase liinidest läbi ja võitis üsna kiiresti.
Toomas mängis valgetega soliidselt ja tegi möödaminnes viigi ligi 2500 WGM Pogoninaga.

2. voor algas mulle endalegi ootamatult tarraschi kaitsega (mul mustad). Tegelikult selgus, et mulle meeldib tarraschit mängida. Mitu avatud või poolavatud liini, diagonaalid lahti ja potentsiaalne isolaator-lipp d5-l. Vastane mängis minu arvates üsna mõttetut varianti, aga see eest hästi kiiresti. Kahisin initsiatiivi eest etturi ja olin rahul. Peagi küttisingi oma ratsuga tema vankri maha ja realiseerisin enamkvaliteedi.
Kaido lükkas kehvemas seisus vastase viigipakkumise tagasi ja võitis.
Toomas kaotas mingile suurmeistrile. Ütles, et mängis esimest korda elus volga gambiiti ja oli 15 käiguga läbi. Noh volga ongi 15 käiguga läbi, ettur vähem.

3. voorus sain endale Toomase esimese vooru vastase Pogonina. Üsna masendav partii, nii ei saa rallit sõita. Lipuindias tegin tugeva uuenduse ja pakkusin etturikahingut. Vastane valis objektiivselt kehvema variandi ja üritas natukene mu kuningat kimbutada. Oli palju erinevaid võimalusi, kuidas vastase vigureid järjest kehvematele positsioonidele ajada. Mõtlesin küll pikalt, aga valisin kõige tobedama. Tegin veel mitu pehmet käiku ja olingi lootusetus lõppmängus vähemetturiga. Tore! Õnneks ajapuuduses anti mulle järjest uusi shansse ning 40nda käigu kontrolli möödudes polnud mustal targemat igavesest tulest. Täielik naiste male, eriti just minu poolt.
Kaido tegi Fridmanile väikese tunnikontrolli vene avangus ja Fridman läbis selle puhaste paberitega. Viik.
Toomas mängis mitu korrust allpool patserite ruumis ja võitis.

4. voor (täna) sattusin jälle tarraschit mängima, nüüd ma juba tean, et see meeldib mulle. Võitsin mustadega IM Wohli. Vastane eksis juba 16ndal käigul ja alistus.
Kaido mängib mustadega tugeva India suurmeistri Harikrishna vastu. Terve partii tundus kontrolli all olevat, aga just hakkab käest ära libisema. Valge a ettur oda toetusega on hirmus elukas. Omast käest tean, et see jõuab vastikult kiiresti lippu.

Turniiri ajal süvaanalüüse ei hakka tegema, aga ehk räägib veel
Lõppu veebikaamerate ja live partiide link
http://www.gibraltarchesscongress.com/gib2011/livegame.html

Edit: Harikrishna eksis jämedalt (34. a5 asemel 34.Lc7 võitis) ja Kaidol on väga hea seis. Tundub, et indialane kiirustas Kaido ajapuuduses, praegu on tal üle pooleteist tunni lõpuni aega. Kahjuks on seda seisu raske võita.
Nüüd tänane pommuudis. Toomas Valgmäe võitis saksa suurmeistrit GM Michael Hoffmanni!