Tänases turunurgas on suurem tähelepanu pööratud pühapäeval toimunud Karksi Ratsule, kuid enne seda veel kord CCM8-st. FiNet Chess960 Openil oli enne viimast vooru Nakamural ja Naiditschil võrdselt 8,5/10. Loosimisel tekkisid sellised paarid: Nakamura-Potkin ja Motylev-Naiditsch. Esimene mäng lõppes viigiga, kuid midagi eriskummalist juhtus teises partiis. Selles seisus on valge käigul:
Motylevil on lipp puhtalt ees, aga ta käis
43. Vc2??. Selle peale on Naiditschil lihtsalt lipp üle ja võit kindel:
43. ...Vg3:. Partii jätkus
44. Vec1, mis ähvardab matti. Kuid pärast ettur h6 oleks valge lihtsalt pidanud alistuma. Naiditsch tegi aga ajapuuduses šokeeriva käigu
44. ...Rb4:??, millele järgnes
45. Vc8+ ja matti ei ole võimalik kaitsta. 1-0.
Sellise kaotusega jäi GM Arkadij Naiditsch ilma esikohast, mis läks tiebreakiga Hikaru Nakamurale. Siit saab vaadata videokokkuvõtet:
Nüüd aga Mainzist tagasi Eestisse ja vaatame, mis toimus nädalalõputurniiril Karksi-Nuias. Kuna buss Tallinnast väljus varahommikul kell 7, sain ainult neli-viis tundi magada. Ilm oli kole, kogu öö oli vihma sadanud. Bussijaamas sain kokku Sassi ja Tuuliga, veidi hiljem jõudis ka Kristjan. Kokku alustas Tallinnast sõitu viis inimest, viies oli Eesti ilusaimaks naismaletajaks valitud Tiina Põlendik. Kui poleks olnud maleturniiri, oleks buss tühjalt sõitma hakanud. Kohale jõudsime umbes 9:45, mis tähendab, et pidime poe ukse taga seisma. Võtsime Kristjaniga soojenduseks kaks õlut ning suundusime turniirisaali. Osavõtjaid oli tubli 52, mina olin 40. asetusega. Kohale oli tulnud tugev seltskond, puudusid ainult Külaots, Kanep, Seeman ja Lauk. Turniirile registreerunutest ei olnud kohal ka Juri Jakovlev ja Karmen Viikmaa. Korralduse poole pealt laita midagi ei saa. Kohapeal pakuti seljankat ja kringlit. Mängida tuli küll mehhaaniliste kelladega (v.a. esimesel kaheksal laual, aga sinna ma kordagi ei jõudnud), kuid see mängu eriti ei mõjutanud.
Esimeses kahes voorus alustasin turutäiseduga e. kahe nulliga. Kaotasin lätlasele Lauris Laiminsile, kes hiljem üllatuslikult jõudis 5. kohale, ning meistrikandidaat Heldur Valgmäele, kes mu lihtsalt kokku lükkas. Laiminsi vastu ei läinudki kõige hullemini, sain vene avangust valgetega hea seisu ja mõtlesin etturitega kuningatiival edasi tungida. Seis oli üsna võrdne, aga järsku avastasin, et etturid on liiga kaugele jõudnud ja ma ei saa neid viguritega enam kaitsta. Jäin ühest pessist ilma ja edasi oli juba raske takistada vastast lipustumast. Alistusin üks käik enne matti.
Teises voorus sain vana Valgmäe, kes oli üllatuslikult kaotanud Anna Sagadijevale. Prantsuse edasilükkevariandis tundis ta teooriat hästi ja ma jäin surutud seisu. Tegin selle veel hullemaks, kui hakkasin vangerdamata seisust g- ja h-liini ettureid liigutama. Varsti tungis tema vanker c7-le ja ma ei saanud enam kõiki ähvardusi kaitsta. Nagu kiirturniiridele tavaks, ei jää eriti aega teisi mänge vaadata, seega ei teadnud ma teistest laudadest suurt midagi. Läks hästi, kui jõudsin peale mängu peldikus ära käia. Tavaliselt olid aga seal nii suured järjekorrad, et pidin hoopis maja taha minema.
3. voor. Sain vastaseks Tõnis Kase, kellel puudus reiting. Selliste tundmatute vastastega ei tea kunagi, milleks nad võimelised on. Jäingi avangus väiksesse halvemusse ja kahisin kvaliteedi. Sain endale hästi tugeva ratsu, mis hoidis kogu keskvälja kontrolli all. Pärast mõningast manööverdamist asusin kuningarünnakule. Alguses ei paistnud midagi olevat, kuid lõpuks Kask eksis ja lasi mati panna.
4. voorus olin valgetega Jüri Raidvälja vastu. Mäng oli üsna segane, sest g-liin oli vaba ja oli võimalus kuningat rünnata. Nägin, et saan vankri g6-le panna ja kui ta h7 pessiga lööb, siis vabaneb mu lipp. Otsest matti seal vist ei olnud, kuid vankri oleksin paari käigu pärast tagasi saanud. Ma ei teadnud, kumb meist enne eksis, aga kui suurem osa nuppe oli välja vahetatud, lugesin üle, et mul on vanker ja ratsu tema vankri vastu. Ettureid oli ka piisavalt, et seisu võita. Siis ei näinud ma, et ma saan ühe käiguga vankri võita, suurmeister Larissa Volpert kõrvallaual tabas selle kohe ära! Lõpuks ületas Raidväli aja.
5. voor. Toivo Harujõe vastu tuli prantuse Winaweri variant, kus ta valis tagasihoidliku jätku 5. Od2. Varsti pärast seda pani ta pessi puhtalt ette ja peale lippude vahetust oli mu ülekaal suur. Sain veel kuskilt etturi ja hiljem veel kvaliteedi. Harujõe mängis aga visalt edasi. Lõppseisus oli mul oda ja viis etturit tema oda vastu. Kõike polnud lihtsalt võimalik takistada lipustumast. Seega sain kolmanda võidu järjest.
6. voor. Olin just suure kausitäie suppi ära söönud ja avastasin, et mängin Sarapikuga. Partii kujunes suhteliselt lihtsalt, vahetasime jne, äkki oligi peal lippude lõppmäng, mul kuningatiival neli etturit kolme vastu, tal liputiival ohtlik vabaettur:
Sarapik käis siin
1. Le3, mille peale ma oleksin pidanud insta selle välja vahetama ja ilmselt oleks viik olnud, mõnes variandis must ka võidab. Selle asemel käisin aga
1. ...Lh5??, mis kaotab kohe, sest ettur läheb lippu
2. b6 Lf7 3. Lg5: (3. La3+ Kg8 4. La8+ võidab kohe), kuid alistusin siiski pärast seda käiku.
7. voor. Vastane oli mul eikeegi muu kui Rein Ruus ise. Peale avangut lubas ta mul lipuga marju korjama minna. Tekkis väga lahtine mäng. Mustal olid hirmuäratavalt vabad vankrid a8 ja b8. Samas ei saanud etturit b2 võtta, sest muidu oleks ma ratsuga kahvli pannud. Seda Rein nägi, kuid mida ta ei näinud, on järgneval skeemil:
Minu viimane käik oli
1. Ve6:, mille peale Ruus üllatas mind
1. ...Od2:?? Järgnes
2. Lf5:+ Kh8 3. Ve8+ 1-0. Kuna see mäng kestis ajaliselt vähe, sain poes õlle järel käia.
Järgmises voorus lõppes minu partii aga veel kiiremini. Pärast ühte ekslikku käiku, tegi Tuuli Vahtra otsustava läbimurde f5-ga, võtsin selle rahuliku südamega maha, kuid järgmine hetk nägin, et jään vigurist ilma. Alistusin paar käiku hiljem.
9. voorus sain vastaseks veel ühe naismaletaja, tegemist oli läti tšiki Anda Krauzega, kes hävitas mu seisu täielikult. Mingil määral segas mängimist ka kõrvallaual toimunud kõvahäälne vestlus. Endel Silm seletas ja kommenteeris iga oma käiku. Näiteks kui tal pess ära võeti, ütles ta aeglaselt: „Lööb maha nagu põld-hiire!” Kui ma selle üle seal muigasin, oli lätlannal juba kolm enametturit ja kõik nupud minu kuningat ründamas. Ma ei tea, kuidas ma sellest seisut lõpuks viigi sain, sest enda arvates oli mul umbes -15.90. Lõpus oli aga mõlemal peal ratsu ja tal enamettur. Blond neiu pakkus viiki ja ma võtsin ka kohe selle vastu.
Turniir lõppes Niki võiduga, ta ei kaotanud ühtki mängu ja suutis teiste hulgas alistada ka GM Igor Švõrjovi ja FM Andrei Šiškovi. Teise kohaga üllatas Tõnu Rauk. Švõrjov kaotas veel ka Šiškovile ja Tarmo Tuulele ning jäi lõpuks ka rahast ilma. Minu lõppkohaks jäi 26., täpselt Sassi järel :) ja kokkuvõttes võib rahule jääda.
1. Kunitsõn 7,5p
2. Rauk 7p
3.-6. Šiškov, Sööt, Laimins, Valner 6,5phttp://www.maleliit.ee/tabelid/2008/nlsari/karksi.htmVaadeldamiseni,
Turu
Posts
