Vigade paranadus ehk Fischeri male EMV ülevaade

Tervist,

Tehniliste probleemide ning ka kroonilise asjade edasi lükkamise tõttu, on senimaani jäänud sellest turniirist ülevaade kirjutamata. Katsun nüüd selle vea heastada.

Kõigepealt siis väikene tutvustus Fischeri malest: Fischeri male on malemäng, kus algseisus on etturid küll omadel kohtadel, ent vigurid on tagareal suvalises järjekorras. Siiski on ka vigurite paigutusel omad väikesed reeglid, nimelt peab kunigas asetsema vankrite vahel, ning odad asuma erivärvi ruutudel. Selliseid erinevaid kombinatsioone on täpselt 960, mistõttu ingliskeeles kutsutakse seda ka "chess960". Selline nuppude paigutus elimineerib suures osas teooria, nii et mängijad peavad laua taga kõike välja mõtlema juba esimesest käigust alates.

Turiir toimus teist korda, suuresti tänu Vint.ee ühe asutaja Marten Meikopi ponnistustele. Selle eest suured tänud talle, sest tegemist on kohalikku malemaastiku kindlasti rikastava ettevõtmisega.

Turniir ise oli 7-vooruline Šveits ajakontrolliga 15+2. Kohale oli tulnud küllaltki vähe osalejaid, 12, aga tase ei olnud siiski nõrk - 3 2300+ ning 3 2200+ reitinguga mängijat. Esikolmiku moodustasid Valner, Kukk ja Danilov, tervet tabelit saab näha siit

Nüüd siis natuke ka minu turniirist.

Esimeses voorus sain vastaseks vanameister Võsu, kellega liiga suuri probleeme ei tekkinud. Mängu algusest peale paistis vastane üritavat võimalikult palju nuppe välja vahetada, nii et peagi oli mul üsna mugav seis kaksikodade ja suure ruumilise paremusega. Vastane pani küll visalt oma viimasel 2 real vastu, aga lõpuks võitsin pisitaktikaga etturi, ning pärast seda ka üsna kiirelt partii.

Teises voorus sain vastaseks Teelemi, keda olin eelnevatel nädalatel näinud pidevalt ICCs Fischerit harjutamas. Vastane mängis avangus väga hästi ja sai üsna paljulubava seisu:



















Selleks ajaks oli mul alles umbes 2,5 min tema 7 vastu. Siin aga leidsin huvtava plaani enda seisu aktiveerimiseks käies g5, mis objektiivselt ei pruugi parim käik olla, aga kiirmales tundus pigem mõistlik asi teravaks ajada. Vastane seda maha ei võtnud, mispeale jätkasin veel h5-h4 ja e5, lõhkudes vastase kuningaseisu täielikult. Ajapuuduses aga ei leidnud kusagil parimat jätku, nii et lõpuks jõudsime mulle üsna halba, kui mitte läbi olevasse lippude lõppmängu:



















Selles seisus viirastus vastasele midagi, mistõttu ta jätkas Le5??, ning Lxe5 peale ta alistus.

3. voorus sain valged Danilovi vastu. Partiis tekkis slaavi vahetusvariandi laadne seis, kus mul tugev oda f4 ja tal f5. Mingi hetk, vahetas vastane aga oma f5 oda ratsu vastu d3 välja, ning mul tekkis üsna paljulubav seis. Seisu avanedes hakkasid mu kaksikodad domineerima, ning mingi hetk pani vastane ajapuuduses veel viguri ette, mis partii saatuse ka otsustas.

4. voorus sain tunda Fischeri male eripära, nimelt tegin strateegilise vea juba 1. käigul. Seisus, kus odad h ja g peal, ning lipud a liinil, vastasin Kuke 1. g3 enda arvates jube kavalalt 1. ... f5, ning pärast 2. b3 oli mul väga suuri raskusi oda h8l mängu toomisega. Hiljem suutsin veel kvalitee ette panna, nii et avangust (või kuidas iganes seda Fischeri males ka ei kutsuta) tulin välja kvalitee ja ettur vähem. Seejärel otsustas vastane aga üsna aeglaselt ja ebatäpselt mängima hakata, nii et lõpuks oli tal lippude lõppmängus 20s kella peal ja ainult 1 enamettur. Kahjuks sealkohas vastase ebatäpsused ka lõppesid, ning ta realiseeris oma enametturi üsna kindlalt.

5. voorus sain valged Eino Vaheri vastu. Vastane paistis mängus üsna kodus olevat, mängides avangut aktiivselt, ning saades üsna segase seisu. Kuskil otsustas ta aga oma ühe odadest ratsu vastu välja vahetada, tekitamaks mulle kaksiketturi. See oda oli aga tema hõreda kuningaseisu kaitsmisel üsna oluline nupp, mistõttu hakkasin looma erinevaid ähvardusi, mille tõrjumiseks kulutas ta üsna palju aega. Kui tal oli mõnikümmend sekundit aega, otsustasin mõnevõrra spekulatiivse kvaliteekahingu kasuks, mis aga pärast tema ebatäpset mängu tõi punkti koju.

6. voorus sain vastaseks vahepeal Rae turniiril mehetegusi teinud Kovaljovi. Vastasel oli võitu vaja, nii et üritasin seisu võimalikult lihtsana hoida, üritades sundida vastast üle pressima. Lippude ja ratsude lõppmängus vastane seda tegigi, kus paari etturi kahinguga õnnestus lipp aktiveerida, ning vastasel ei õnnestunud ratsu kaotusest enam pääseda, misjärel ta ka alistus.

Enne viimast vooru olime Kukega (kes oli teinud viigid Danilovi ja Vaheriga) mõlemad 5p peal, ning kuigi seda juhendis kirjas ei olnud, siis leppisime kokku, et kuna alati on Eesti MV esikoha jagamisel matši mängitud, siis ei jäta asja Bucholzi otsustada.

7. Viimases voorus sain vastaseks noore tulevikulootus Marti Medari. Vastane mängis avangus passiivselt, nii et sain üsna ruttu suure ruumilise ülekaalu, mis varsti päädis ka etturivõiduga. Vastasel olid kõik vigurid kahel viimasel real kinni, omamata erilist lootust kunagi sealt ka välja saada. Ometi püsis kaitse visa, nii et kohati vaatasin juba üsna mureliku näoga Kuke suunas, kes oli oma partii Võsuga üsna kiirelt enda kasuks lahendanud. Lõpuks siiski suutsin paar nuppu sisse kahides vastase kaitseliinid murda, ning partii enda kasuks otsustada.

Ja pärast 7 rasket vooru tuli veel asuda matši mängima. Ajakontrolliks sai valitud 3+2.
Esimese partii suutsin pärast vastase ebatäpsusi küllaltki kiiresti eneses kasuks kallutada.
Teises partiis sain mustad, ning meistritiitli võiduks piisas viigist. Avangust sain üsna suure ajaedu, ning ka kõvasti parema seisu. varsti võitsin veel etturi, ning tundus, et matš on otsustatud, aga võta näpust! Mõlemapoolses ajapuuduses oskasin äkitselt viguri ette panna, mille vastane ka ära realiseeris, nii et seisuks 1-1.
Asja pidi otsustama armageddon, kus mulle sattusid loosi tahtel valged malendid. Kella peale sain 5 min vastase 4 vastu, mina aga olin sundolukorras, kus mul oli vaja võita. Siinkohal panin oma üleoleku lõpuks kindlalt maksma, ning kuigi vastane paistist miskipärast pidevalt viigile mängivat, peksin tal aja maha, jättes enesele turvalised 2 sekundit kellale.

Lõpuks veel natuke konstruktiivset kriitikat järgnevateks aastateks:
Nagu turniiri ajal sai räägitud, siis ajakontrolliks soovitaks pigem 15+5, sest 2 lisasekundiga jõuab ainult nuppe liikutada, mitte käia.
Lisaks on hommikul kell 10 algavale turniirile samal hommikul kaugemalt saabumine üsna keeruline, sest see eeldab väga varast ärkamist.
Lisaks oli 10 eurone osavõtumaks võib-olla mõnedele inimestele natuke krõbe, sest üldiselt jäävad osavõtumaksud kuhugile 5-6 euro kanti.
See on kõigest konstruktiivne kriitika, sest üldjoontes oli turniir ikkagi väga hästi organiseeritud, selle eest ka tänu kohtunik Stenile.

Kõike head ja Vaadeldamiseni,
Uku