EML uue juhatuse programm

PROGRAMM

1. NÄDALALÕPUTURNIIRIDE SARJA TAASTAMINE
Nädalalõputurniiride sari, mida Eesti Maleliit 2009. ja 2010. aastal jätkata ei suutnud, oli terve Eesti maleelu jaoks oluline sündmus. Sarja kuulumine muudab lihtsamaks väiksemates kohtades turniiride korraldamise ning üldarvestuse olemasolu lisab sportlikku põnevust. Meile teeb muret maleürituste koondumine üksikutesse keskustesse, eelkõige Tallinna. Eesti Maleliidu eesmärk peaks olema maleharrastuse levitamine ja arendamine üle kogu Eesti, mitte ainult keskustes.
Väheoluline pole seejuures ka noorteturniiride, eelkõige pika ajakontrolliga turniiride korraldamine üle Eesti. Tuleb vältida olukorda, milles ühe maakonna noormaletajad peavad mängima kas omavahel või kandma tõsisema konkurentsiga turniiril osalemiseks Tallinna sõitmise kulusid.
Peame nii täiskasvanute kui noorte nädalalõpusarja katkemist väga kahetsusväärseks ning oleme leidnud võimaluse neid 2011. aastal jätkata.

2. ÜLE-EESTILISE MALESIMULTAANIDE SARJA LOOMINE
Elavdamaks maakonnakeskustes malelist tegevust soovime pakkuda kohalikele maleaktivistidele võimalust, et igas maakonnakeskuses võiks toimuda aasta jooksul vähemalt üks malesimultaan, kuhu oleks kaasatud mõni Eesti paremikku kuuluv maletaja.
Lisaks simultaanile endale saaks sellise nii-öelda simultaanipäeva programmi kuuluda veel maleloengute pidamine ning kohtumised kohalike maleaktivistide ja maakonna spordiametnikega.

3. EESTI MALELIIDU KOHUSTUSED LIIKMETE EES
2009. aasta üldkoosolekul lubas H. Olde noortespordi toetust enam muudeks otstarveteks kui see on ette nähtud, mitte kasutada. Samuti lubas H. Olde klubidele võimaluse tutvuda Eesti Maleliidu juhatuse koosolekute protokollidega. Kumbagi lubadust H. Olde ei pidanud.
Võime käesolevaga kinnitada, et uus Eesti Maleliidu juhatus kannab noortespordi toetused klubidele üle viivitamatult pärast nende laekumist riigilt ning ei tee ühelegi liikmele takistusi Eesti Maleliidu dokumentidega tutvumiseks.

4. LIIKMETE ABISTAMINE MALEÜRITUSTE KORRALDAMISEL
Liikmesklubide abistamine konsultatsiooni vormis nii projektide kui ka aruandluse koostamisel Eesti Kultuurkapitalile, Hasartmängumaksu Nõukogule ja mujale, malele maakonna, valla- ja linnaeelarveliste vahendite kaasamisel abistamine, aga ka maleinventari laenutamisene kuni 200 osavõtjale.
Seame Eesti Maleliidu eesmärgiks summaarse malele eraldatava raha suurenemise üle Eesti, mitte ainult Eesti Maleliidu eelarve kaudu.

5. EESTI MALELIIDU ARUANDLUS AVALIKU SEKTORI RAHASTAJATELE
Eesti Maleliit on viimaste aastate jooksul olnud pidevas hädas korrektsete aruannete vormistamisega. Esitamata aruannete pärast oleks jäänud äärepealt sõitmata 2008. aasta maleolümpiale Dresdenis ning Eesti Maleliit ei ole suutnud esitada Kultuuriministeeriumi poolt aktsepteeritavaid aruandeid 2009. aasta noortespordi toetuse küsimuses.
Juhul, kui ei ole aruande vorm eelnevalt määratud, tuleb edaspidi arusaamatuste vältimiseks koos toetuse saamise lepinguga fikseerida ka aruande vorm. Võime käesolevaga kinnitada, et lõpetame segaduse Eesti Maleliidu aruandluse osas.

6. EELARVEDISTSIPLIINI LOOMINE
Eesti Maleliit on silma paistnud põhikirja rikkumisega eelarvestamisel (põhikirja §20 p. 5 järgi kinnitab üldkoosolek eelarve põhialused, mida aga ei ole tehtud) ning sihtotstarbelisi eraldisi on kasutatud muudel eesmärkidel. Seetõttu hilines näiteks noortespordi toetuste ülekandmine 2010. aastal mai lõpuni. Põhimõtteliselt puudub Eesti Maleliidul õigus nõuda klubidelt lepingute allkirjastamist, milles noortespordi toetuse ülekandmise tähtaeg on aasta viimane päev ja igati loomulik oleks üle noortespordi toetuse ülekandmine mõne päeva jooksul alates selle laekumisest riigilt. Sihtotstarbelise eraldise muude kulutuste „puhvriks“ kasutamine ei lahenda probleeme, vaid ainult kuhjab neid.
Pideva „tulekahjude kustutamise“ asemel vajab Eesti Maleliit tegevusaasta planeerimist ja planeeritud tegevuste kinnitamist üldkoosolekul.

7. REVISJONKONTROLLI TAASTAMINE
Hoolimata põhikirja §35 sätestatust, on Eesti Maleliidu juhatus rea aastate jooksul vältinud revisjonikomisjoni moodustamist ja esitanud üldkoosolekule ainult Eesti Maleliidu raamatupidamise audiitori kandidaadi (2008-2010 valiti audiitoriks Rein Volt). Põhikiri näeb aga ette mitme revidendi kasutamist. Vannutatud audiitor ei teosta mitte revisjoni, vaid ainult audiitorkontrolli. Tulemusena on märkimisväärselt vähenenud juhatuse tegevuse läbipaistvus ja üldkoosolekule ei ole esitatud sõltumatut aruannet juhatuse tegevuse vastavusest põhikirjale ning varasematele üldkoosoleku otsustele.
Võime käesolevaga kinnitada, et juhime juhatuse liikmetena Eesti Maleliitu nii, et meil ei ole midagi varjata ühegi revidendi eest. Taastame põhikirjas ettenähtud revisjoni.

8. JUHTIMISREFORM
Eesti Maleliit ei ole nii suur organisatsioon, et vajaks igapäevaseks juhtimiseks 5-liikmelist juhatust. Küll on aga oluline järelevalve igapäevase juhtimise üle. Juhatuse esimehe ja tegevjuhi ametikohtade ühitamise tagajärjel on kujunenud olukord, milles tegevjuhi tegevuse üle peaks järelevalvet teostama juhatus, mille esimeheks on tegevjuht ise.
Nagu näitab hulk põhikirjarikkumisi ja probleemid eelarvedistsipliiniga, puudub hetkel toimiv järelevalve igapäevase juhtimise üle. Lahenduseks on kas võtta tööle tegevjuht või siis seada juhtimisorganitena sisse nõukogu ja juhatus, millest nõukogu tegeleks strateegilise juhtimise ja järelevalve ning 1-2 liikmeline juhatus igapäevase juhtimisega.
Kahetasandiline juhtimine on nii suuremates alaliitudes kui sihtasutustes-fondides kui eraettevõtetes üldlevinud (näiteks aktsiaseltsi nõukogu olemasolu nõuab juba seadus). Üldkoosolekule tuleb anda põhikirjaline õigus kinnitada või tühistada juhatuse otsuseid.
Välistame olukorra, milles Eesti Maleliidu tegevjuht tegutseb praktiliselt ilma mingi kontrollita oma tegevuse üle mitmel ametikohal korraga istudes ning olukorra, milles Eesti Maleliidu tegevjuht on ühtlasi mõne klubi palgal või võtab osa oma perekonnaliikmetega seotud otsuste langetamisest.

9. ARENGUKAVA KOOSTAMINE
Eesti male eelmine arengukava koostati aastal 2002 aastateks 2003-2005 koos visiooniga kuni 2008. Suur osa arengukava eesmärkidest olid raskesti mõõdetavad ning ambitsioonikamad eesmärgid jäid täitmata.
Arengukava olemasolu on oluliseks kriteeriumiks riigipoolse toetuse saamisel ja selle puudumisele on tähelepanu juhtinud ka Kultuuriministeeriumi esindajad. Eesti Maleliidu koduleheküljelt leitav üheleheküljeline väga üldsõnaline tegevuskava aastateks 2007-2010 ei asenda arengukava. Arengukava koostamisel tuleb tingimata kaasata võimalikult suur hulk liikmeid vastava komisjoni ja üldkoosoleku kaudu.
Arengukava on hädavajalik eeldus riigipoolse toetuse suurenemiseks ning alaliidule endale eesmärkide seadmiseks ja nende täitmise mõõtmiseks ning ka organisatsioonile endale tuleb pikaajaliste eesmärkide seadmine kasuks.
Algatame uue arengukava koostamise võimalikult paljude sellest huvitatud klubide osavõtul, pöörates muuhulgas tähelepanu järgmistele küsimustele:
1) harrastajate arvu suurendamise võimalused – maleorganisatsioonid kohtadel, täiskasvanute B-kategooria turniirid, maleringid ülikoolides, malet populariseerivad üritused kohtadel;
2) treenerite järelkasv – rida väga teenekaid treenereid on järgmisel kümnendil pensionile minemas;
3) reitingupõhise stipendiumi loomise võimalused;
4) noortekoondise moodustamine ja ettevalmistamine;
5) organisatsiooni sees kommunikatsiooniprobleemide ennetamine ja kommunikatsioonistrateegia üldisemalt.
Ühtegi neist küsimustest ei ole võimalik lahendada ega isegi lahendust formuleerida üleöö. Aga igaüks neist nõuab, et nendega tegeletaks. Viimastel aastatel on Eesti Maleliidu initsiatiiv olnud ses osas kahetsusväärselt tagasihoidlik ning kogu energia on läinud kas „tulekahjude kustutamisele“ või realiseerumata jäänud megaprojektide kavandamisele.

10. PAUL KERESE 95. SÜNNIAASTAPÄEVA TÄHISTAMINE 2011. a.
Paul Kerese 95. sünniaastapäeva väärikas tähistamine temale pühendatud raamatu ilmutamisega ja maleüritustega.
Soovime pakkuda Eesti parematele noormaletajatele võimalust rahvusvaheliste tiitlinormide täitmiseks kodustes tingimustes. See tähendab umbes kümne osalejaga rahvusvahelist noorteturniiri. Sarnaseid noorteturniire korraldati Jevgeni Kaljundi eestvedamisel 1990. aastatel.
Analoogse rahvusvaheliste tiitlinormide täitmise võimalusega turniiri korraldamine on päevakorras ka täiskasvanutele.
Toetame nõu ja jõuga Eesti Kirjanike Liidu poolt veetava mälestusürituse „Kummardus Paul Keresele“ läbiviimist ajavahemikul 5.-8. jaanuarini. Selle ürituse raames on Eestisse kutsutud mitmed nimekad rahvusvahelised suurmeistrid.

11. EESTI MALELIIDU KANDMINE TULUMAKSUSOODUSTUSEGA MITTETULUNDUSÜHINGUTE JA SIHTASUTUSTE NIMEKIRJA
Minevikus on juhatus algatanud rea põhikirjamuudatusi, mille eesmärk on kanda Eesti Maleliit tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. Sellesse nimekirja kantud isikutele tehtud annetustele rakendatakse tulumaksusoodustust ja sellesse kuulub suur hulk spordiorganisatsioone. Kahjuks ei ole siiani realiseerunud Eesti Maleliidu jõudmine sellesse nimekirja ja viimastel aastatel näib juhatus sellest loobunud olevat.
Saavutame võimalikult ruttu Eesti Maleliidu kandmise tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja.

12. NORMALISEERIDA SUHTED EESTI PAREMATE MALETAJATEGA
Ei ole saladus, et tänase Eesti Maleliidu juhatuse suhted mitmete Eesti paremate maletajatega on üsna lootusetult sassis. See raskendab oluliselt parimal tasemel Eesti koondiste väljasaatmise rahvusvahelistele tiitlivõistlustele, samuti segab see heal tasemel turniiride korraldamist Eestis.
Normaliseerime suhted Eesti paremate maletajatega ja püüame edaspidi tänaseks kujunenud olukorra taastekkimist vältida. Vaid sel juhul, kui meie noortel maletajatel on olemas kohalikud eeskujud, saame loota uute talentide esilekerkimisele.

13. VÕIMALUSTE OTSIMINE DOTEERIMAKS NOORTEVÕISTLUSTEL OSALEMIST
Eesti väiksemate ja kaugemate maakondade ja maakonnakeskuste laste jaoks on probleemiks mujal Eestis toimuvatel maleturniiridel osalemine, see on sageli finantsiliste vahendite nappuse tõttu võimatu. Samas on mujal Eestis toimuvatel võistlustel osalemine väga oluline, see aitab elavdada ja tuua värskust kohalikku maleellu.
Töötame aktiivselt lahenduste leidmise nimel, püüame kaasata malele täiendavaid vahendeid ja luua väiksemate ja kaugemate maakondade lastele võimalusi vähemalt Eesti noorte meistrivõistlustel kaasa mängimiseks.

14. KIRIMALE JA INTERNETIMALE ARENGULE KAASA AITAMINE
Laua taga mängitava male kõrval on maailmas ja ka Eestis väga populaarne nii kirimale kui ka internetimale.
Aastaid heal tasemel tegutsenud Eesti Kirimaleühing on Eesti Maleliiduga eksisteerinud rahulikult kõrvuti, formaalselt kehtib kahe organisatsiooni suhete kohta 1995. aastast leping, kuid kumbki pool pole sellele tähelepanu pööranud. Soovime arendada tihedat ja tulemuslikku koostööd Eesti Maleliidu ja Eesti Kirimaleühingu vahel.
Internetimale osas on teinud tänuväärset tööd maleportaali http://www.vint.ee/ arendajad. Eesti Maleliit soovib internetimale arendamise juures omalt poolt mitmeti abiks olla.

eesti keeles, vene keeles.