On jälle kätte jõudnud uus aasta ja ka sellega kaasnev traditsiooniline Paul Kerese mälestuseks peetav kiirmaleturniir. Sarnaselt eelmise aastaga toimus ka tänavu turniir Viru hotelli avarates ruumides, kus üksteiselt mõõtu võtsid nii noored kui vanad, suurmeistrid ja isegi Maailmameister!
Jah, täpselt nii. Eelturniiril osales 1999 aasta FIDE Maailmameister Aleksander Khalifman. Suurmeistritest osales veel Fedosejev, Švõrjov, Volodin ja Westerinen. Eesti tippudest olid kohal veel Seeman ja Sepp. Aga nüüd turniirist endast.
Turniiril olin oma FIDE reitinguga saanud 36. asetuse, mis minujaoks oli veits imelik. Juhendis oli selgelt kirjas, et paarimisel kasutatakse kas FIDE reitingut või eesti kiirmale reiting -100p, ükskõik kumb kõrgem olema peaks. Viimase loogika kohaselt oleks ma pidanud umbes 15. paigutus olema, aga see selleks. Vaevalt see turniiri lõpptulemuse koha pealt midagi muutnud oleks, ise tuleb laua taga kõva mees olla.
1. ja 2. vooru partiid võib mitte kommenteerida, sest 10sekundilise aja lisandumisega oli mul nende mängude lõppedes kella peale aega vastavalt 22min ja 18min kui vastased alistusid.
Kolmandas voorus sain vastaseks Soome-Vene rahvusvahelise meistri Agopovi. Olen taga varemalt ühe korra kohtunud, paar aastat tagasi Soome klubide välkmalel, kus kaotasin. Kuigi mul olid mustad, siis ega see mu mängu väga ei mõjuta. Ütleme nii, et mängisin vastase umbes 15 käiguga üle ja siis....

Tekkis selline seis. Musta seis on täiesti võidetud - Vankri eest on rohkem kui küll materjali, 4 etturit ja selline võimas ratsu e5-l. Valgel puudub absoluutselt igasugune mäng. Ei hakka siia igavat käikudejada kirjutama, igaüks saab tervet pariid vaadata siit.
Igastahes jõudsime sellisesse seisu -

Mustal on endiselt täiesti võidetud, lihtsalt seis on natuke lihtsustunud.
Siin jätkus partii järgmiselt - 51. Vxa7 Kf5 52. Va5 Tollel hetkel oli mõlemal juba arvestatav ajapuudus ja ma jätkasin oma plaani f4 ettur maha võtta. 52...Rd5+ 53. Kf3 Rxf4 54. c4 Pärast seda käiku olin ma täiesti shokis. Millegipärast mu pea arvas, et ainuke moodus etturit võtta on vankriga ja see ei ole väga ohtlik. Käik c4 aga muudab järsult valge muidu mõttetu etturi vabaetturiks...Mida teha? 30 sekundit kellal ja tuleb mingi otsus vastu võtta. Loogiliselt peaks olema kaks mõtet - Kas mängida e5 cxb5 Rd5 Va6-b6 peale lihtsalt ettur ära võtta ja loota 5 vabaetturi peale või hakata kartma ja kuningaga kaitsesse joosta?
Laua taga mul millegipärast esimest mõtet ei eksisteerinud. Võib-olla shokk käigust c4 oli nii suur ja ei suutnud enam ajapuuduses selle peale tulla. Igastahes jah, mina valisin teise variandi, jooksin kuningaga tagasi, andsin etturid ära ja mäng lõppes viigiga. Kahju, sest kui pärast arvutiga vaatasin, siis ratsu kahing valge etturi vastu tagaks täpse mängu korral ikkagi mustale võidu. 5 etturit on valge majesteedile ja üksikule kahurile liiga palju.
Pärast seda mängu suutsin 4. voorus halvemast seisust Olavi vastu taktikaga viguri võita, aga rohkemaks suuteline polnud. Viimane päev hävisin masendavalt kõik mängud ja lõpetasin turniiri poolte puntkide peale.
Võib öelda, et oleks natuke rohkem õnne olnud, oleks võinud ka kõrgemate kohtade eest võidelda, aga kahjuks sai kütus otsustavatel hetkedel otsa.
Kui nüüd turniiri korralduse pealt rääkida, siis mina isiklikult küll end sellest häirida ei lasknud, et esimesel päeval ainult 4 vooru mängiti ja voorud viibisid päris kaua. Kõike võib juhtuda, eksimine on inimlik. Ma olen kindel, et Askold tegi arvuti taga oma parima ja varem pole minu arust temaga mingeid probleeme ju olnud? Pigem mängis siin rolli tema vana arvuti. Siit ka idee, et kui EMTÜ lahkelt noortele nutitelefone jagab jne, siis võiks ju turniiride jaoks osta korraliku läptopi ja printeri, mis alati kindlasti töötavad?
Turniiriga võib 100% rahule jääda, meeldiv avalöök uuele aastale ja sarjale, mis see aasta üllatas veelgi paremate auhindadega.
Kohtumiseni Laagris, mis see aasta pidavat toimuma kahepäevasena(kiirmale ja välk) nagu Tartu turniiridki.
Sass.