Maleolümpia: Vaba päev

Tänaseks on 39. maleolümpial ära mängitud 5 vooru. Eesti meeskonnal on 4 matši võitu ja naiskonnal 3 võitu ning 1 viik. Ülevaateid tulemustest teevad SL Õhtuleht, Postimees, Eesti Ekspress ja teisedki kanalid. Seni on Ekspressi artiklid kõige sisurikkamad tundunud, et soovitan. Esimese artikli juurest leiab ka kõik teised maleolümpiaga seotud jutud.

Mina ise sain eile turniiri esimese kaotuse ja jään homme pingile, nii et on veidi aega jälle kirjutada ja lugejat maleolümpial toimuvast informeerida. Malelise poole kommenteerimise ja partiide analüüsimised jätan siiski vähemalt klass tugevamate maletajate teha.

Mängupaik

Maleolümpia võistluspaigaks on tennisekeskus. Spordikeskuses on kaks saali - suur ja väike. Väikeses saalis mängivad meeste esimesed 27 lauda ja naiste esimesed 14 lauda. Ülejäänud mängivad kõik koos suures saalis. Seega on väike saal justkui veidi VIP-saal, kus võib näha tugevamaid mängijaid ja ka pressi kohalolek on rohkem tunda. Suures saalis on ka pealtvaatamiseks pingid. Väikeses saalis saab pealtvaataja vahekäikudes liikuda ja püsti seista, kuid vaade on arvatavasti selle võrra ka parem.
Kontroll on karm - esiteks peab läbima turvaväravad ja kontrollitakse üle kotid. Teiseks pääsevad mängu ajal mängualale vaid võistlejad ja kaptenid, isegi varumängija peab pealtvaatajate alalt mängu jälgima. Eristamaks, kes konkreetsel matšil osalevad, annab iga matši kohtunik enne vooru algust mängijatele punased (suures saalis) või kollased (väikeses saalis alates 3. voorust) "Player" kaardid, millega siis pääseb mängualale, tualetti ja kohvi-tee-vee ruumi.
Iga kohtunik on muidugi erimoodi, on nad ju erinevate föderatsioonide esindajad ja erinevatest kultuuridest. Nii näiteks ei teadnud üks meie kohtunik punastest kaartidest midagi. Kuigi küsisime ja selgitasime, laiutas ta vaid käsi, teine kohtunik vaid noogutas ja asi edasi ei liikunud. Veidi enne vooru ilmus välja küll kolm punast kaarti (sest keegi eelmisel voorul ei olnud tagasi andnud), kuid kellade käivitumisel olin mina ikka ilma punase kaardita - mis tähendas, et ma ei saanud laua tagant mitte kuhugi liikuda - muidu lihtsalt ei lasta ilma kaardita tagasi hiljem. Õnneks õnnestus kapten Jaanil peakohtunikuga rääkimise järel ikka punane kaart saada ja mulle tuua. Sain rahulikult mängule keskenduda.
Kohe pärast partii lõppemist küsib kohtunik Player kaardi tagasi ja palub mängualalt lahkuda. Teinekord ei õnnestu isegi võistkonnakaaslaste seise üle vaadata.

II voor Eesti - USA 1-3

III voor Kõrgõstan - Eesti 1,5-2,5

Suur mängusaal

Täna on siis turniiri esimene vaba päev. Hommikul oli Hantõ-Mansiiskis suur spordiüritus ja eestlasi esindasid rajal Tanja, Valeria, Triin ja Jaan. Suurem osa võistkonnast siiski vist kasutas võimalust veidi kauem magada ja enne lõunat kuhugi ei liikunud, nii tegin ka mina.
Pärast lõunasööki startisime ekskursioonile. Tuutor Emilia oli meile kuskilt tasuta bussi tellinud ja programmi kokku pannud. Käisime muuseumis, seejärel Hantõ-Mansiiski kultuuri väljakul ja lõpuks mammutite linnakus.

Järgnevalt pilte Eesti võistkonna koos veedetud vabast päevast. Ekskursioonil ei osalenud Leili ja tütarlaps roosa kampsuniga on meie tuutor Emilia.

Keda või mida on kujutatud vaibal?

Ilmad lähevad iga päevaga siin jahedamaks.

Ja tänase jutu lõpetaksin Tarvo tsitaadiga:
"Karpov on kui boamadu, niimoodi kägistab vastaseid.. et alguses on mikro paremus, siis on suurem mikro paremus ja siis..."