Maailma vanim maleklubi

Augustis tähistas oma 200. juubelit Zürichi maleklubi "Schachgesellschaft Zürich". Pidustuste raames toimus ka mitmeid võistlusi, millest võtsid osa maailma tipud.

Šveitsi suurimas linnas Zürichis asutasid klubi 1809. aastal Sigmund Spöndli, Leonhard Ziegler, Johann Escher, Heinrich Maurer, Carl Schulthess ja Heinrich Schulthess. Esimeseks presidendiks valiti Maurer, kelle juhtimisel tõusis liikmete arv mõne ajaga 20 maletajani. 1825. toimus Badenis esimene rahvuslik turniir, siis läks mööda tükk aega ja alles 1868. aastal korraldati Winterthuri kasiinos teine turniir. Veel paarkümmend aastat peale seda oli klubi aga juba nii tuntud, et seal käis simultaani andmas maailmameister Emanuel Lasker. 20. sajandi alguses sattus järjest rohkem kuulsaid maletajaid Zürichisse: Nimzowitsch, Alekhine, Reti, Spielmann ja Teichmann käisid kõik turniiridel võistlemas. Ka Šveitsi meistrivõistlused hakkasid regulaarselt toimuma just selles klubis. 1953. aastal toimus Zürichis kandidaadite turniir, mille võitis Smyslov Kerese, Bronsteini ja Reshevsky ees. Zürichi klubi 150. sünnipäeva tähistati 1959. aastal samuti ülitugeva turniiriga. Võitis Tal, teine oli Gligoric, 3. kohta jagasid Fischer ja Keres. Pildil mängivad Keres ja Tal.


1978. aastal asus Šveitsi elama Viktor Korchnoi, kes on ka läbi aegade kuulsaim Schachgesellschaft Zürichi liige. Tänavu oli tema põhiroll simultaanide andmine, kuid seda tegid ka Spassky, Karpov, Kasparov, Anand, Kramnik, Topalov ja Ponomariov. Igaüks neist mängis 25 inimese vastu. 100 õnnelikku valiti välja Chessbase'is toimunud internetiküsitluse kaudu.

Pealtvaatajatele pakkus kindlasti huvi tippmaletajate kiirturniir, mille lõpptabel nägi välja selline:

1	Kramnik, Vladimir	RUS	2759	5/7
2	Anand, Viswanathan	IND	2788	4.5/7
3	Topalov, Veselin	BUL	2813	4/7
4	Ponomariov, Ruslan	UKR	2727	4/7
5	Khalifman, Alexander	RUS	2612	3/7
6	Polgar, Judit	HUN	2687	2.5/7
7	Hug, Werner	SUI	2453	2.5/7
8	Karpov, Anatoly	RUS	2644	2.5/7

Esikoha sai küll Kramnik, kuid näiteks partiis Šveitsi rahvusvahelise meistri Werner Hugi vastu oli ta peale 20 käiku kaotusseisus.


Siin pidi valgetega mänginud Hug käima 1. a6! ja must kaotab viguri 1. ...Rxa6 2. Oxa6 ja oda ei saa mati tõttu lüüa. Partiis tehtud käik oli aga 1. axb6, mille järel lepiti viiki.

Hillar Kärner: Me oleme magedaks jäänud! V osa

Jätkub jutuajamine Hillar Kärneriga:
NK: Palavaga ei ole jah, väga hea mängida.
HK: Ei istu jah.
NK: Kui nüüd tulla tagasi male juurde - kas sul on oma lemmikmängija olemas? Selline iidol, keda sa austad?
HK: Seda peab korralikult mõtlema, et ma ei oskagi praegu vastata. Valetada ei taha ja ei oska kohe nii täpselt öelda.
NK: Aga mis sa Eesti malest praegu arvad? Üldiselt. Eesti malest, Eesti maletajatest...
HK: No maeitea. Kui näiteks tuua seda, et vanasti, Eesti male võistkond on tulnud Liidu esivõistluse neljandaks!
NK: Millal?
HK: Kuuendaks, kaheksandaks...
NK: Millal see oli?
HK: No, ma ei mäleta!
NK: Kes seal olid?
HK: No, eks võistkonnad muutusid. Näiteks ma toon, et, toon ühe näite - me mängisime Moskvas. Moskvaga. Kuuel laual. Nii. Esimesel laual Ehlvest võitis kedagi, ütleme Sokolovi. Oll võitis teisel laual samasuguse mehe, nii. Kolmandal laual Kärner tegi, las ma nüüd ütlen, see läks Soome läks, ei-ei, mitte Soome, Ameerikasse läks. Gulko! Gulkoga tegin viigi. Neljandal laual, Vetemaa tegi, hehe, ühe suurmeistriga viigi. Vasjukoviga tegi viigi. Mõistad jah? Ja meie naised said kaks-null. Niiet matš lõppes kolm-kolm viigiga. Aga neljal laual võita Moskvat 3-1. See midagi näitab. Mida meie teinud oleme...
NK: Kas sa üldse jälgid, mis males toimub maailmas?
HK: Ei jälgi. Ei jõua jälgida. Üks asi veel. 92 või oli see 94? 94. Maleolümpial- viie-kuue vooru järgi, umbes neli võistkonda juhtisid maleolümpiat. Ja neil oli, ütleme 10 punkti. Nelja vooru järgi võis 10 12st olla.
NK: Oota, kuidas 10 12st nelja vooru järel?
HK: 12'st 10 noh.
NK: Aga see ju kuue vooru järel.
HK: Neljal laual mängiti.
NK: Aa. Seal arvestati partiipunkte, mitte matšipunkte?
HK: Ei, partiipunkte jah. 10 punkti oli. Neli võistkonda juhtisid. Ameerika oli eesotas ja kes seal veel olid.
NK: Venemaa äkki?
HK: No ütleme jah. Ja Eestil oli pool punkti vähem, Eesti jagas 5-8. Aga tead, kes seekord võistkonnas olid?
NK: Noh?
HK: Ma võin kolm lauda sulle öelda. Võistkonnas olid Ehlvest, Oll ja Veingold. Mitte need mehes, kes praegu on. Ma ei tea, kes see neljas laud on, ei tule praegu ette.
NK: Kiik ei saanud olla?
HK: Ei, Kiik mitte. (Tegelikult olid meeskonnas veel Sepp, Rõtšagov ja Lauk).
Eesti oli jah, kuskil nelja vooru järgi, jagas pool punkti vähem, kui liiditel oli. See oli võib-olla parim Eesti maleolümpia üldse! Tähendab nendest, pärast seda, kui Eesti vabaks sai. Aga nüüd ei ole mitte midagi kurat! 30s, 40s - vahest Soome edestab meid möödaminnes ja nii edasi. Aga see, et Soome meid maleolümpial edestab - see näitab, et me oleme magedaks jäänud.

Jätkub...

Panevezys Open

Leedus toimus 17.-23. augustini Panevezyse lahtine maleturniir, kus osalesid ka mitmed eestlased. Peagrupi võitis leedukas IM Virginijus Grabliauskas 8 punktiga 9-st.

A-grupp (42 osalejat, 9 vooru)

18. Juri Jakovlev 4.5
20. Monika Tsõganova 4.5
22. Triin Narva 4.5

B-grupp (50 osalejat, 9 vooru)

11. Ilja Sirosh 5.5
24. Ann Narva 4.5
33. Maria Olmann 4.0
35. Karel Paan 3.5
40. Alex Hendrik Noormets 3.5
47. Rando Tõnso 3.0
49. Liina Tõnso 2.0

Välkturniir, 21.08. (62 osalejat, 11 vooru)

20. Jakovlev 6.0
24. Eiki Lehemets 6.0
26. Sirosh 6.0
29. T. Narva 5.5
55. Paan 4.0

Turunurk #36

Seekord on turunurga valmimisele kaasa aidanud Margus Sööt ja juttu tuleb probleemmalest.

Mäletatavasti käisime veebruaris Margusega Soomes maleülesannete lahendamisvõistlusel, kus olime ainsad väliskülalised. Korraldajad olid selle üle väga rõõmsad, sest tegu oli juubeliüritusega: maleprobleeme lahendati Soomes juba 30. korda. Mida ma aga ei osanud oodata, oli see, et me saime päevapealt kuulsaks.


On rõõm, et et Eesti maletajad pääsevad jätkuvalt pildile ja seda ka rahvusvahelises meedias. Üleval on näha Rootsi probleemmale ajakirja "Springaren", mille esikaant kaunistab Indrek Turu ja Margus Söödi foto. Pildi on teinud FIDE juures tegutseva Alalise Probleemmale Komisjoni (The Permanent Commission for Chess Compositions) asepresident Hannu Harkola, kes on samuti aktiivselt osalenud ülesannete lahendamisel.

Springareni ajakiri on ilmunud juba 113 numbrit ning sellel on tellijaid ja lugejaid üle terve maailma. Kompositsioonmalehuvilised saavad kõik tähtsamad ja uuemad ülesanded kätte neli korda aastas: märtsis, juunis, septembris ja detsembris. Probleemide hulgas on rohkem tähelepanu pööratud abi- ja isemattidele, kuid loomulikult ei jää välja ka tavalised paarikäigulised matid ja etüüdid. Ajakiri ei ole aga ainult diagramme täis. Sinna mahuvad ära problemistide elulood, fotod, tabelid, killukesed ajaloost ning ka uudised toimuvate võistluste ja kongresside kohta. Ajakirja eestvedaja on Rootsis elav eestlane Indrek Aunver, kelle nimi ei tohiks võõras olla ka siinsetele malehuvilistele. Lisaks sellele, et korra aastas organiseerib ta malemajas rahvusvahelist lahendamisvõistlust, on ta mänginud malet ka turniiridel.


                                                                                 Indrek Aunver, Tartu 2008.

Aunveri põhiloominguks on aga eelkõige maleprobleemide koostamine. Näiteks võitis tema ja Marguse koostöös loodud maleülesanne rahvusvahelise konkursi abimattide osakonna, mille tulemused avaldati viimases Springarenis.


                                      Indrek Aunver & Margus Sööt, abimatt kahe käiguga (4 lahendust).

Abimattide ülesannetes alustab käimist must ja mõlemad pooled teevad koostööd, et lõpuks must matistada. Seega näeksid lahendused välja järgmised:

1. Kxg3 Oe3 2. Kh4 Rf5#
1. Rxg3 Kf2 2. Rf5 Rh5#
1. Oxh4 Vg5 2. Og3 Vf5#
1. Vf6 Vxh3 2. Vf5 Re6#

Järgmine tähtis sündmus on 52. Probleemmale Kongress, mis toimub 10.-17. oktoobrini Brasiilias, Rio de Janeiros. Eesti esindajatena on registreerunud Indrek Aunver, Margus Sööt ja Allan-Robert Peetsalu.

Ladva võitis Mureckis hõbemedali

5.-13. augustini Austrias, Mureckis toimunud Euroopa Liidu noorte meistrivõistlustel tuli Ottomar Ladva kuni 12-aastaste vanuseklassis 2. kohale. Ottomar kogus 9-st voorust 7 punkti, kaotades ainult ühe partii hilisemale võitjale Bilel Bellahcene'ile. Pronksmedal läks austerlasele Martin Christian Huberile. Tabel.


                                                           Ottomar Ladva - Sven Reimaa, Haapsalu 2008.

Taas kord on hea meel õnnitleda Ottomari suurepärase tulemuse eest. Hõbemedal tavamale tiitlivõistluselt on vähemalt sama väärtuslik kui kullad kiir- ja välkmales. Teistest eestlastest võistles väga hästi seekord ka Mark Lapidus, kes tugevas konkurentsis saavutas 5. koha.

Kõik eestlaste tulemused:

14-a
5. Mark Lapidus 6.0
35. Georg Abozenko 3.5

12-a
2. Ottomar Ladva 7.0
34. Anna Sagadijeva 4.0
41. Henrik Haavamäe 4.0

10-a
12. Mai Narva 5.5
20. Georg Nero 4.5
22. Anastassia Borissova 4.5

8-a
10. Kirill Chukavin 5.5

Inarkiev-Ivanchuk, 2009 Jermuk Grand Prix

Valge on käigul. Milline on kõige lühem ja efektsem viis võitmiseks?






















Partiis mängis GM Ernesto Inarkiev 1. Kxe5, tegi hiljem ebatäpse käigu ja mäng lõppes viigiga.

Arctic Chess Challenge

Tromso linnas toimus 1.-9. augustini Arctic Chess Challenge. Põhja-Norras arktilises kliimavöötmes asuv Tromso on riigis kodanike arvu poolest seitsmendal kohal, seal elab üle 60 000 inimese. Kuigi linn paikneb 500 km polaarjoonest põhja pool, ei ole seal külm tänu Atlandi ookeanist tulevale soojale hoovusele. Suvel tõuseb temperatuur isegi üle 20°C. "Tromso" tähendab taani keeles saart ning ongi oma nime saanud selle järgi, et suurem osa linnast paikneb väikesel saarel.

Sellel aastal toimunud maleturniiril osales üle 100 mängija, nende hulgas 14 suurmeistrit. Esikoht läks jagamisele nelja võistleja vahel: GM Monika Socko (2449), IM Ray Robson (2491), IM Marijan Petrov (2479) ja GM Emanuel Berg (2610) kogusid kõik 7 punkti 9-st. Eestit esindanud IM Kalle Kiik (2475) lõpetas turniiri 5 punktiga. Pärast kuute vooru liidrite hulgas olnud Kiik kaotas kolm viimast partiid ja jäi 34. kohale.

Kiige tulemused:

Hillar Kärner: Mina olen positsionäär! IV osa

Jätkub jutuajamistesaaga Hillar Kärneriga

NK: Aga äkki jagad muljeid sellest viimasest Saaremaa turniirist? Seeniorite omast.
HK: Seal seeniorite turniiril oli, oli nii, oma mängu kohta nii palju, et kaks esimest partiid võitsin, kolmandas voorus seda vääratust ma näitasin, Olde vastu. Oskasin kahe käiguga, võib-olla vähemalt võrdse seisu ette toppida. (Partiisi saab näha siin, Hillar räägib sellest, et ei märkanud lõpus oda kaksiklööki, pärast vankrite vahetust.) Nii ja siis tegin seal viike ja kedagi vahepeal võitsin ja lugu oli nii, et viimases voorus oleks ma partii võitnud, siis ma oleks jaganud esimest-teist kohta.
NK: Ja sul oli tegelikult võiduseis, kahe käiguga.
HK: Või esimest-kolmandat. No ühesõnaga tekkis jah, sel hetkel kui pakkusin viiki, võisin talt viguri võtta kahe käiguga (g7-g5 ja g4). See on lihtsalt hämmastav. Seda ma ei mäleta, et ma nisukest asja oleks mööda lasknud. Taktika. Tal kunagi ütles mulle, et ma peaks teravaid avanguid mängima. Vanaindiat ja nii edasi. Et olen taktikaline mängija. Olgugi, et ma ise olen ennast pidanud positsionääriks!
NK: Jah täpselt!
HK: Huvitav, et Tal arvas just nii...
NK: No eks sa ole Tali ka võitnud ju teravates mängudes ja nii...
HK: No temaga on, noh, nii, et ninaotsad märjad koguaeg, kui Taliga mängid. Pole lihtne mängida. Geeniust ületada tead, aga see...
NK: Eestis on sul küll reputatsioon, et hästi positsiooniline mängija, tihti on nii, et sul on ratsu oda vastu mingis lõppmängus, siis näed, et Kärner on oma sõiduvees, jah?
HK: Jah, ma ise pean ennast positsionääriks. Mulle on eluaeg etüüdid ja lõppmängud meeldinud. Ja eks sealt kuskilt tekib see vaist ka sisse. Aga jah, et Tal ütles nii, et mina pean teravamalt mängima. See oli fantastiline. No muidugi terava mängu üks pluss on see, et ei jää kunagi tukkuma, et nagu kogu aeg oled pinge all.
NK: Jah, ja vastane võib rohkem eksida ju.
HK: Jah. Aga kui sa...
NK: Kala ei saanud seekord!
HK: Anna talle teine õng ka. Kui saab, saab korraga kaks kala.
Keku: Ma ei saa ühegagi kätte, mis sa kahest räägid.
HK: Kaks on ikka kaks.
NK: Kaks pead on ikka parem kui üks. Kaks õnge on ikka parem kui üks.
HK: Meil oli, selle Maletajaga (mul on maletaja nimi teada, aga igaks juhuks jätan selle avaldamata - NK). Maletaja tütar. Niuke lugu oli, et kui vana ta oli, nii kolmkümmend-kolmkümmend viis, oli juba natuke rohkem, kui viimane taks. Ja järsku ühel päeval abiellus. Ühe ajakirjanikuga, kes mängib ise malet. Nimi ei tule mul meelde. (ka see nimi on mulle teada - NK). Ta võis mingi 35 olla jah. Mees on, nagu öeldakse, pisike ja kõhna ja ta on nagu hea mürakas eit. Viisakalt öeldes. Ja lugu oli nii, et aasta hiljem sünnitas lapsed - kaks poissi. Korraga kaksikud, kurat! Vaata, mis sealt tuleb! Mul tuli selle õngeridvaga meelde, et kaks ritva on kaks ritva, et kui ühte ei võta, võtad teise. Mille terviseks me võtame?

Allpool järgnevat juttu ei soovitata lugeda alaealistele ja karsklastele.

NK: Oota, ma võtan herneid ka siia juurde.
HK: Anna talle ennem. Võta lusikaga herneid ja paku temale. Ma ootan, natuke võib võtta. Tuju tõstmiseks.
NK: Tahad limonaadi Keku?
Keku: Kas koksina ei saa?
HK: Proovige natuke ja kui ei kõlba siis (okei, see jutt edasi ka väga ei sobi siia).
Ja teine asi, võib sinna pärast panna, hulka panna, lahjendada. Noh, ole terve. Kalastajate terviseks. Ja autojuhtide terviseks.
NK: Herneid ka?
HK: Täname. Mais on hea. Mais on väga hea. Viimane kord, kodus viib keele alla! Kaks päeva sõime. Need on täitsa head küpsised. Need on, pagana, paprika küpsised. (Reklaami ka - Paprica Tuci küpsised). Võtab limonaadi maitse ära. Ma võtsin paprika omad, et võtaks limonaadi maitse kohe ära. Aitäh. Läbi võtab see palavus. Tunned kohe, et pea on uimane ja...

Jätkub...

Võit või viik?!

Maleuudiseid sirvides jäi silma huvitav ülesanne.


Valge käik. Kas valge saab võita või on seis viigiline?


Allikas: Susan Polgari maleblog