Seekordne Vana Maailma tšempionaat meestele toimus Prantsusmaa kuurordis Aix-les-Bains´is. Linnake asub Prantsusmaa suurima loodusliku järve Bourget ääres. Usun, et hommikused jalutuskäigud selle kaldal andsid mulle häid malelisi mõtteid juurde.
Kui eelmine aasta oli palju kisa ja kära seoses minu osalemisvõimaluse nurjumisega (ei tea, võibolla oli see millekski hea), siis seekord saab sõna võtta siiski reaalse-, mitte aga virtuaalse osaleja rollis.
Võis arvata, et sellisesse sümpaatsesse linnakesse tsiviliseeritud Euroopa südames saabub hordide viisi igat sorti maletajaid. Nii see üldiselt ka oli, kuigi kõigi aegade osalejate rekordit siiski ei löödud. Küll aga jäi üsna vähe ruumi osalejate kvaliteedi tõstmiseks. Mina oma 2601se reitinguga olin asetuse järgi...83. Müstika!
Eriti võimsa invasiooni tegid Prantsusmaale suure idanaabri esindajad. Inimressurssi seal jätkub ja ka maleline materjal on endiselt hea. Kogu võistlejate rivi vedas samuti Venemaa suurmeister, Peterburi superstaar Pjotr Svidler. Üldse peab märkima, et Piiteri malekoolkond on võrdlemisi aukartustäratav. Ette rutates tuli ka minu ainukene kaotus turniiril Peterburi ühe suurima lootuse vastu.
Võistluseelsel õhtul tehti mängijate kohtumisel kõigile selgeks, et partiile hilineda ei tohi. Seda premeeritavat nulliga. Nagu ma oma hiljutises intervjuus siinsamas märkisin, ei pruugi see reegel olla kaugeltki optimaalne. Aga kui juba turniirile kohale sõidetud ja reeglid sellised, siis tuleb nendega arvestada. Väga palju mänguta nulle silma ei jäänud. Üks silmatorkavamaid oli teises voorus, mil esimese voorus mustadega möödaminnes Svidleriga viigi teinud Fääride esindaja jäi paar minutit hiljaks Tšehhi geeniuse Navara vastu. Maailma kõige viisakam mängija kostis selle peale, et pole hullu midagi, ta võib mängida küll – ta on partiiks hästi valmistunud. Kohtunikud valmistasid talle siiski pettumuse ja panid tabelisse ilma mänguta punkti.
Uuele ambitsioonikale ECU presidendile Silvio Danailovile on sellest reeglist aga ilmselgelt vähe ning sealsamas toimunud delegaatide assamblee päevakorras olid veel Bilbao reeglite, partiide autoriõiguste, riietusreeglite (väljaveninud kampsunis mängule ei pääse) juurutamine Euroopa võistlustel. Kaugele kõige sellega jõuti – ei tea. Oli teiste asjadegagi piisavalt peamurdmist.
Turniiril mängiti välja ka 23 kohta augustis Hantõ-Mansiiskis algavale Maailmakarikale. Siin aga on üks konks. Osadel õnnelikest on koht olemas juba eelmise aasta EMilt. Mõni kvalifitseerub kõrge reitingu tõttu. Mõnel on mõningased šansid saada diskvalifitseeritud. Seega ei tea praegu keegi kindlasti täpselt, palju sellelt EM-ilt mängijaid Jugras laua taha istub. Üks suuri uuendusi oli see, et jagamise korral edasipääsejaid tie-breaki abil ei selgitata, vaid maletajad seatakse ritta median performance järgi. Huvitav mõte...
Välja mängiti muidugi ka särav medalikomplekt. Pjedestaali vallutasid ülalt alla Vladimir Potkin Venemaalt, Radoslaw Wojtaszek Poolast ja Judit Polgar Ungarist. Polgar suudab endiselt ajalugu teha – varem ei ole ükski naine meeste EM-il auhinnatrepile tõusnud. Aga tema ja ülejäänud naismaletajate vahel on siiski tuntav vahe. Kindlasti on ta ka sootuks tuntum kui medalimehed. Mõni võib isegi küsida, et kes need kaks meest seal ülemiste astmete peal on üldse? Insaiderid muidugi teavad, et tegemist pole kindlasti mitte meestega metsast. Potkin on viimaste aastate jooksul superturniiridel sekundeerinud selliseid staare nagu Aronjan ja Nepomnjaštši. Wojtaszek on viimaste tsüklite jooksul kuulunud ei kellegi teise, kui maailmameistri Vishy Anandi staapi. Kui regulaarselt sellisel tasemel tööd teha, siis jääb kindlasti endale ka midagi külge. Vastasel juhul tuleks teha teatud ekspertiis.
Igatahes oli Potkini võit täiesti teenitud, ta läks kohe stardis kiirelt minema ning siis enam lavalt ei lahkunud. Õnnitlused!
Mina olin turniiri eel mõõdukalt optimistlikus meeleolus. Viimased tulemused viitasid sellele, et ka EM-ilt võiks oodata rõõmsaid sõnumeid. Teisalt ei olnud minu eelnevad esinemised sellel tiitlivõistlusel teab mis vahvad olnud. 2003 aasta debüüt Silivris oli küll täitsa okei, kuid 2008a lõpetasin kohal, mis oli peaaegu identne tänavusega, ainult et selle numbri ees oli veel 1.
Asetus seega 83., kuid eesmärgid ikka üle selle. Tagantjärgi võib öelda, et läbisin 11 vooru ökonoomses tempos. Mustadega lihtne võrdsus ja valgetega ilma halastuseta rasvase punkti järele. Avakäigu eelis tõi mulle 5,5 punkti 6-st. Pole paha. Ei saa nuriseda avangulise ettevalmistuse üle, nii mõnigi punkt õnnestus reaalselt või sisuliselt juba avangus kotti pista.
Mustadega jooksid mõttemasinasse siiski mõned liivaterad. Vitjugov oli nutikas ja vältis tuumaettevalmistust, tekitades lauale täiesti arusaamatu positsiooni. Küll oli see kiiresti arusaadav Garri Kimovitšile, kes sel päeval Aix-les-Bains´i saabus ning otsejoones lavale partiisid uudistama tuli. Seisu vaatamisele kulutas ta umbes poolteist sekundit ja liikus kiirelt edasi Felleri partiid uurima. See noormees tekitas furoori viimasel Maleolümpial. Briljantselt mängis ta nüüdki. Tundus, et oma pea lõikab väga hästi.
Tõe hetk jõudis minuni kolm vooru enne lõppu. Eesmärkide saavutamiseks ei olnud enam koperdamisruumi. Eel-eelviimases võitsin Tali stiilis kahimängus Austria soliidset IM-i. 10. voorus tuli vastu vana hea tuttav Emil Sutovski Iisraelist, kes Hantõ olümpial näitas kosmilist performance´it ning oli kogu hiigelturniiri parim sellega. Valisin mustadega draakoni variandi. Mõtlesin, et olen ise draakoni aastal sündinud, äkki läheb õnneks. Kärmelt tõstsime tabija peale, kuigi Emil ei saanud mitte mingil moel seda avangut minult oodata. Tema teadmised lõppesid enne, aga paraku panin ma kohe seejärel puusse, misjärel tekkis tõsiselt tülikas lõppmängueelik. Siiski õnnestus seada teatud taktikalisi probleeme, mis valgelt ka aega röövisid. Ajakontrolliks õnnestus enamus materjalist välja vahetada ja kuna minu allesjäänud oda omas enam kui küllaldaselt liikumisruumi, siis pakkus Sutovski viiki. Palusin tal igaks juhuks käigu ka ära teha ja kuna (materjali) ettepanekut ei järgnenud, siis surusime kätt.
Viimaseks vooruks oli selge, et MK šansid on suhteliselt õhukesed. Siiski oli valgetega plaanis anda täisväärtuslik lahing. Seda enam, kui selgus, et vastaseks sain Ivan Sokolovi, kes praegu esindab Hollandit. Tegemist on väga võitlusliku maletajaga, kelle reiting on käinud ka teiselpool 2700 piiri ja kelle kollektsioonis on palju-palju võite tunnustatud korüfeede üle. Jagu on ta saanud ka suurest Kasparovist endast.
Õnnestus tekitada midagi õpiku partii sarnast. Valge suutis realiseerida kõik oma strateegilised ja lõpuks ka taktikalised eesmärgid ning nii sai turniirile pandud kena punkt.
Õhtul siis selgus, et olin 7,5 punktiga saavutanud 35. koha. Mis selle kohta öelda? Ma arvan, et pole paha!
Last, but not least, tänud kõigile pöidlahoidjatele kaasaelamise eest. Erilised tänud Eesti Male Toetusühingule. Oma lühikese eksistentsi jooksul on see tubli organisatsioon teinud oi, kui palju jõupingutusi Eesti male ja sealhulgas tippmale edendamiseks/elushoidmiseks. Mulle näib, et need jõupingutused on kandmas ilusaid vilju.
KK
Külaots,K (2600) - Sokolov,I (2640) [C70]
12th ch-EUR Aix-les-Bains FRA (11), 2011
1.e4 e5 2.Nf3 Nc6 3.Bb5 a6 4.Ba4 Nge7 Kummaline samm, mida kasutatakse ka ilma a6 sisselülituseta. Üks märksa vähem tituleeritud Vene mängija tegi seal minu vastu Soomes viigi. 5.Nc3 Üleminek mingisse kõverasse neljaratsusse. 5...d6 6.a3 Pealtnäha algaja käik, aga valge oda peab elus püsima. Smeets tegi see aasta Wijkis vangerduse ja mängis siis a3. Aga mõnikord on ehk kasulik vangerdusega viivitada (ettevaatust selle soovituse rakendamisel!) 6...Bd7 7.Bb3 Ähvardades banaalselt Rg5. 7...Ng6 8.Nd5 Ei ole harvad juhud, kui siia jõuab ratsu läbi manöövri Rd2-f1-e3-d5. 8...Be7 9.c3 0-0 10.d3 Kh8? See sobib valgele imeliselt. Arusaadav, must on lõpetanud arengu ning tahab nüüd juba haarata initsiatiivi edasilükkega f7-f5. Probleem on ainult selles, et ta ei saa selleks kunagi aega. 11.h4! Olin kindel, et siin on musta seis juba ülimalt raske, samas kui valgega on mängida väga lihtne. 11...Bg4 [11...f5 12.Ng5! Siin riskib must saada miniatüüri õnnetuks kaasautoriks.] 12.Ne3 Qd7 13.g3! Nüüdseks on Rg6 kindlasti aru saanud, et ta astus vale jalaga tallist välja. 13...Bf6 14.Nxg4 Qxg4 15.Ng5 Ma ei näinud põhjust seda operatsiooni vältida. 15...Qxd1+ 16.Kxd1 Üks nendest seisudest, kus odade ja ratsude tugevus erineb nagu öö ja päev. 16...Nd8 17.Be3 Loomulikult, mitte mingit põhjust pole rutata etturite edasitungiga. Seda enam, et hiljem saab plaane varieerida. 17...Ne7 18.Ke2 h5 Must pidi valima mingi kaitseformatsiooni. Vastasel juhul oleks valge etturite edasitung musta vigurid üheksandale reale lükanud. Nüüd aga tekkis valgel uus "zatsepka" seisu avamiseks. 19.Rag1 Ng8 Selles oli muidugi eelmise käigu idee. 20.g4 hxg4 21.Rxg4 Be7 22.f4 f5 Musta esimene aktiivne käik. Vigurid küll pisut elavnevad, kuid kuhugi ei kao enam kuninga krooniline nõrkus, nagu mitte ka valge odade hirmus jõud. 23.exf5 Nh6 24.Rg2 exf4 25.Bxf4 Rxf5 26.Bc1 [26.Bd2? Oleks oda üks ruut varem maha kukkunud, oleks võinud minna pingeliseks. 26...Rb5] 26...d5 27.Kd1 See võttis mul pisut aega, aga lõpuks sain aru, et e-liini kontroll on tõesti väga tähtis. [27.d4 c5] 27...Bd6 28.Re1 Nc6 29.d4 Annab odale uue töödiagonaali, võtab kontrolli alla välja e5 ning fikseerib etturi d5. Mida ühelt käigult veel tahta? 29...Raf8 30.Ne6 R8f7 31.Rg5! Ne7 Järgmist käiku Sokolov ilmselgelt ei näinud, aga seis on niikuinii päästmatu. Teiste vastuste puhul järgneks Ed5 konfiskeerimine. 32.Nd8! Valge ja musta ratsudel on selles partiis erinevad saatused. 32...c6 33.Nxf7+ [33.Rxf5 Kiibitsejad ütlesid, et see võidab kohe koormatäie materjali. See on ka tõsi, aga kerges ajapuuduses valisin ma jätku, mis ka ei saa mitte midagi enam ära rikkuda. Veel järgnes...] 33...Rxf7 34.Rgg1 Nhf5 35.h5 Ng3 36.Re6 Bc7 37.Bc2 Nef5 38.h6 gxh6 39.Bxh6 Kh7 40.Bd2 Kg8 41.Bxf5 Must kaotab veel viguri. 1-0
Posts
